lõhestatud. Majanduses tähendas hellenism antiikmaailma arenenuma tootmisviisi levimist Idamaile. Sellega kaasnes uute orjandusvormide teke ning piir orjade ja sõltuvuses olevate vabade vahel muutus aina ähmasemaks. Koos tehnika edenemisega avardus hellenism luues ühtse majanduspiirkonna ja tõstes põllumajanduslikku tootmist. Ehitati teid ning kaubanduskeskused nagu Rhodos, Aleksandria, Antiookia, Seleukeia arenesid jõudsalt. Samuti arenes ühiskondlik tööjaotus, suurenes linnade kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka-rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja
ulatus sadadesse tuhandetesse, ületades kordades klassikalise perioodi Kreeka linnade rahvaarvu. Lähis-Ida suurimas linnas Egiptuse Aleksandrias võis peagi elada ligi miljon inimest, Aasia suuremate linnade Süüria Antiookias Orontese ja Mesopotaamia Seleukeias Tigrise kaldal elanikkond küündis arvatavasti ligi poole miljonini. Kõik kolm olid hellenistlikud uusrajatised. Kuid jätkus ka oma näo säilitanud muistsete idamaa linnade, näiteks Babüloni ja Uruki õitseng, kuigi Seleukeia Tigrisel jättis Babyloni mõneti varju. Egeuse tähtsaim kaubanduskeskus oli Rhodos, Väike-Aasia rannikul tõusis suurlinna staatusesse Pergamon, kuid tähtsuse säilitasid ka vanad kreeka linnad nagu Eefesos, Ateena, Korintos, Sürakuusa jt. Vahemere lääneosas tõusid suurlinnadena esile Kartaago ja Rooma. Hellenistlike linnade arhitektuuris ja elulaadis jätkusid vanad kreeka traditsioonid, kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid rajada varasemast
· Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad · Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr · See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli
Alexi sõjakäikudest. Teda täiendavad ka mitemed teised autorid, nende hulgas ka Diodoros, kirjutas ,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud. Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa
annaabi.ee 
