jaotatakse stiimul kõigepealt tunnusteks, mida siis kombineeritakse omavahel ja alles seejärel võrreldakse mälus oleva informatsiooniga. Mälus on olemas äratundmiseks olulised ehk defineerivad tunnused ning ebaolulised tunnused. Just defineeritavate tunnuste olemasolu loob olukorra, kus ei ole vaja mälu liigselt koormata, vaid piisab väikese hulga spetsiifiliste tunnuste salvestamisest, mida on siis võimalik hiljem kombineerida. · Seletusteooria- uuritakse kategooriate tekkimise põhjuseid ja seaduspärasusi. Näiteks millest tulenevalt kuuluvad teatud asjad samasse kategooriasse. Kuulumise aluseks ei ole ainult asjad sarnasus, sest inimestel on väga erinevad kategooriad. Seletusteooriate kohaselt on kategooriate moodustamisel oluline see, millised on inimeste individuaalsed seletused asjade kohta. Nii on tuntuima teooria, mentaalsete
Kategooria – on mingisugused üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Kategoriseerimise protsess - Usaldusväärne teooria peaks olema rakendatav võimalikult paljudel eri tüüpi mõistete puhul Kolm suunda mis seletavad kategooriate kujunemist - Klassikaline lähenemine e tunnusteooriad - Sarnasusele tuginev lähenemine e prototüübiteooriad - Seletusele tuginev lähenemine e seletusteooria Tunnusteooriad - Lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused - Frege eristas mõiste intentsiooni: defineerivad tunnused mis määravad ära mõiste alla kuuluvad objektid ja ekstensiooni: objektid mis kuuluvad mõiste alla - Kategooria välistamine on lihtsam kui liigitamine Defineerivate tunnuste teooria põhiideed - Mõiste tähenduse määrab teatud hulk tunnuseid
Suhe on õnnelik ja stabiilne. · Bernard pole abielus ja tal pole partnerit. Bernard on munk, kes elab kloostris. · Charles on abielus, ent pole oma naist aastaid näinud. Ta käib aktiivselt kohtamas ja otsib uut elukaaslast. · Donald on abielus, ent kuna tema kultuuris on kombeks pidada mitut naist, käib ta kohtamas ja otsib uut kaaslast. Seletusteooriad 1. Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnustevahelised seosed. 2. Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur 3. Just teooriad annavad põhjenduse sellele, millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte 4. Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest, vaid nendekohastest teoreetilistest teadmistest (teooriad, seletused) · Konteksti mõju mõistete esitusviisile (teine loeng) Laused. Lause struktuur. Lausete tähendused
Mille poolest erinevad tunnusteteooriad, tõenäosusteooriad ja seletusteooriad? Tunnusteooria – lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused. Tõenäosusteooria – ükski tunnustest pole vajalik ega piisav kategoriseerimiseks. Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine. Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised. Milliseid toetavaid ja kummutavaid näiteid mõistete teooriad esitavad? Tunnusteooria: Miinused: - Paljudele mõistetele raske määrata defineerivaid omadusi - Ei selgita tüüpilisuse efekti