Protsessile suunatud Tulemustele suunatud Terviklik perspektiiv Üksikasjalik ja analüütiline Üldistamine individuaalse organismi Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale omaduste ja kontekstide võrdluse teel Allikas: aluseks Reichardt ja Cook (1979). Üldiselt on tunnustatud, et induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on kvalitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Selle vaate kohaselt on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed meetodid sobivad uurimistöö eri staadiumides või tasemetel. Esimesel tasemel on probleem struktureerimata iseloomuga ja sobivad on kvalitatiivsed meetodid. Teisel tasemel on kvantitatiivsed meetodid kõige paremad, kuna tahetakse kontrollida hüpoteese, milleni jõuti esimesel tasemel. Kolmandal tasemel võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitativseid meetodeid. Sageli kasutatakse sellel tasemel kahe meetodi kombinatsiooni.
10 Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. 36. Mille poolest erinevad vaatlus ja eksperiment? Nimeta vähemalt 3 olulist eripära. 1. Eksperiment on vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatluse puhul püütakse võimalikult vähe loomulikku keskkonda muuta. 2. Vaatlus võib olla väga ajamahukas – enamasti tuleb huvitava nähtuse tabamiseks teha korduvaid, pikaajalisi vaatlusi. Eksperiment on selline katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks, vaatlus aga võimaldab mõtestada ühiskonnaelu erinevaid külgi tegevuste, olukordade ja keskkondade vahetu ning meelelise kogemuse kaudu, võimaldades välja tuua ka raskesti verbaliseeritavaid aspekte. 37. Selgita uurimissubjektide rolli kvalitatiivses uuringus. Küsimustele vastata ja mitte palju mögiseda 38. Kirjelda uuringu eesmärgi ja uurimisküsimuste tähendust uuringus.- vt küs 28 lehelt. Eesmärk sõnastatakse selleks, et ...
· Püütakse esile tuua põhjus-tagajärje laadis seoseid · Uurija soovib ja oskab olla oma materjalki suhtes erapooletult objektiivne · Uurija leiab statistilisteks analüüsiks piisavalt suure valimi. (Kidron 2008: 34). KOKKUVÕTE Uurimismeetodi valik peaks sõltuma eelkõige uuringu eesmärgist. Induktiivse ja avastusliku uurimistöö jaoks on sobilikumad kvalitatiivsed meetodid, kuna nad võivad viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk. 2. Kidron, A. 2008. Uurija käsiraamat. Kirjastus erko trükk. 3
(millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks. Eksperimendid SP-s algavad spetsiifilise hüpoteesi esitamisega viidates, et üks muutuja põhjustab teises muutujas mingi muutuse. Põhjustajat nimetatakse sõltumatuks, see mis muutub, on sõltuv muutuja. Eksperimentaator manipuleerib sõltumatute muutujatega luues mitu tingimust mis oleks sama muutuja erinevad seisundid. Valimi liikmed saavad endale juhuslikult ühe või teise tingimuse. - Vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse andmete kogumise tehnika, kus
annaabi.ee 
