Ta küsib oma emalt elu imelisuse kohta, kuid ema jääb külmaks. Järgmine kiri räägib Norra ja Kreeka mütoloogiast, tutvustab müüti viikingite jumalast Thorist ja hiiglastest. Seletatakse, et inimesed on aegade algusest üritanud mõista maailma end ümber, alguses tehti seda müütide kaudu, kus seletamatute nähtuste taga seisid jumalad ja üleloomulikud võimed. Filosoofid 700 aastat eKr hakkasid müüte kritiseerima ning välja mõtlema reaalseid lahendusi igapäevastele seletamatutele asjadele. Sofie mõistis, et inimesed üritasid seletada looduse käiku ja aastaaegu, ning tõdes, et ilma oma teadmisteta oleks ta samamoodi toiminud. Uues valges kirjas on 3 küsimust: ,,Kas on olemas ühine aine, millest kõik asjad tehtud on?", ,,Kas vett saab muuta veiniks?" ning ,,Kuidas saab veest ja maast teha elusa konna?". Pruuni ümbriku sees olev kiri räägib ,,naturaalsetest filosoofidest", kes üritasid seletada loodust, nad panid aluse niimoodi teaduse arengule
Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused.
Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused.
Niimoodi on seotud läbi läbivsuhete ka igasugune teine madalamal tasandil oleva teaduse tuum kõrgemal tasandil oleva teaduse tuumaga ja selle kaudu ka filosoofiaga. ( Aarma 1999, 9-12 ) 2.9 Kokkuvõte teaduse olemusest Teadus on siis inimese tegevuse valdkond, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine. Teadmisi enamasti teaduses süstematiseeritakse ja neid ka rakendatakse mingisugusel alal. Teadus püüab seletamatutele asjadele leida teaduslikku vastust. Teadusliku 64 seletamise viisid ja nõuded ei ole aga kogu aeg ühesugused ega ka kõike hõlmavad, sest need muutuvad koos teaduse enda arenguga. Teadlaskonna vaated muutuvad aja jooksul. Teadus on ainult üks osa inimsoo teadmiste hulgast. Näiteks religioon põhineb ainult usul, mida enamasti ei pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi
annaabi.ee 
