Sel juhul s=0 ning valik puudub. Tavaliselt püütakse valikuga eemaldada populatsioonist kindla genotüübiga loomi, s.t et valik on suunatud mingi kindla alleeli vastu, mille sagedust püütakse populatsioonis vähendada. Seega on valiku ülesanne muuta mingi geeni sagedust populatsioonis. 10 Geenisageduse muutust järgmises põlvkonnas nimetatakse selektsiooniefektiks (q). Seega näitab selektsiooniefekt, kui suur osa ebasoovitavatest geenidest ühe põlvkonna vältel valikuga eemaldatakse. Näiteks püütakse vähendada populatsioonis retsessiivse alleeli a sagedust nõutava tasemeni (q') 0,01-ni, kusjuures lähtesagedus (q) on 0,2. Seejuures s=1 - igas põlvkonnas eemaldatakse valikuga kõik homosügootsed retsessiivsed isendid. Mitu põlvkonda (n) selleks kulub? 1 1 n - q' q n=(1:0,01) - (1:0,2) = 100 - 5 = 95 põlvkonda.
Päritavus laiemas mõistes - geneetilise determineerituse aste (Kasutatakse nii monogeensete kui polügeensete ja multifaktoriaalsete haiguste puhul. ) Kitsamas mõistes - millisel määral kandub tunnus edasi vanematelt järglastel 42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse heritaablus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil. Mida suurem on heritaablus, seda suurem on ka selektsiooniefekt. 43. Milline on prognoos selektsiooniefekti suhtes sõltuvalt tunnuse päritavusest? Mida kõrgem on päritavus, seda suurem on selektsiooniefekt. 44. Mis on populatsioon, mis on geeni- ja genotüübisagedus? Populatsioon- ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogum teatud territooriumil, mis on eraldatud teistest sama liigi isendite kogumitest mõne isolatsioonivormiga. Genotüübisagedus on teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide
järglastele. Laiemas mõistes – millisel määral on haigus geneetiliselt määratud. 42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse päritavus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil 9. 43. Milline on prognoos selektsiooniefekti suhtes sõltuvalt tunnuse päritavusest? Mida kõrgem on päritavus, seda suurem on selektsiooniefekt. 44. Mis on populatsioon, mis on geeni- ja genotüübisagedus? Populatsioon - ühte liiki kuuluvate omavahel vabalt ristuvad isendite kogum teatud territooriumil. Teistest populatsioonist on eraldatud mõne isolatsioonivormiga (jõgi). Populatsiooni tunnuseks on suhteline püsivus. Genotüübisagedus – teatud genotüübi osakaal kõigi antud alleeli genotüüpide hulgas, mis populatsioonis esinevad.
Valikuedu avaldub järglaste ja vanemate põlvkonna võrdlemisel. Aluseks on tavaliselt nende fenotüübilised väärtused. Järjest enam püütakse jõuda genotüübi juurde ja tulemuste hindamisele geneetilise väärtuse tasandil. Selleks toimub kromosoomide kaardistamine ning vajalike lookuste leidmine ja nendes paiknevate geenide avastamine. 7. Valikuedu prognoosimine Valikuedu e. Selektsiooniefekt (SE) määratakse järgnevalt: SE = P0 - PP , kus PO järglaste põlvkonna väärtus ja PP - vanemate põlvkonna väärtus. Kui tulemus on positiivne, oli valik edukas ja vastupidi. SE = h2 x SD , Kus SE=selektsiooniedu, SD=selektsiooni differents, h2 on päritavuskoefitsent. 8. Paaridevalik Kõige üldisemas mõttes tähendab paaridevalik seemendusplaani koostamist. Hindamistulemuste
maksimumi) objektiivsest hindamisest. Seepärast püütakse loomade geneetilist väärtust - aretus- väärtust - hinnata alati soodsates keskkonnatingimustes. Kõige õigem on neid muidugi hinnata sellistes tingimustes, mille jaoks loomi aretatakse, st valiku ajal kehtivad keskkonnatingimused peaksid olema võimalikult lähedased nendele, mis kehtivad enamiku loomade pidamisel. Ainult siis on kindlustatud maksimaalne selektsiooniefekt. Valik halbades keskkonnatingimustes annab efekti küll loomade vastupanuvõime tõstmisel puudulikele tingimustele, kuid ei kindlusta loomade jõudluse suurenemist juhuks, kui keskkonnatingimused paranevad. Selle põhjuseks on nn interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel. Selle interaktsiooni põhjuseks on tõenäoliselt erinevad geenid, mis mõjutavad tunnust heades ja halbades tingimustes. Genotüübi ja keskkonna
annaabi.ee 
