Punkt 6. (joon5) 7. (joon7) 8. (joon8) 9. (joon9) fa 57,12kHz 54,84 57,3 57,84 fü 58,72kHz 59,66 58,75 59,56 B 1,6kHz 4,82 1,45 4,726 f0 58kHz 57kHz 58kHz 58kHz Q 36,25 11,825 40 12,26 ku0 45,46 13,23 39,45 9,364 Harundi kasutamine skeemis pärsib oluliselt võimendustegurit ning muudab võimendi selektiivsemaks. Koormustakisti muudab võnkeringi vähem selektiivsemaks. 9. Järeldused tehtud tööst ja koostatud võimendi võimalikest kasutusvaldkondadest. Saadud tulemused olid kooskõlas reaalselt koostatud maketi tulemustega, kuigi erinesid mõningal määral, kuna ei olnud võimalik kasutada täpselt samade väärtustega elemente kui mudelil valisin. Resonantsvõimendit kasutatakse kõrgsagedussignaali võimendamiseks kitsas sagedusribas
Väljaspool majandusvööndit tagab kalapüügiloa õiguse riik. Avamerel on selleks kalapüügipäevik. See väljastatakse üheks aastaks, registreeritakse saaja päeviku number, ärinimi, ärikood ning kalapüügiloa number. Päevikut tuleb täita vastavalt juhendile ja peab olema püügil kaasas. 12. Kalapüüniste selektiivsus Kalapüüniste selektiivsemaks muutmise eesmärk on vähendada ja selle saavutamine. alamõõdulise kala kaaspüük ja suurendada ainult püügiobjekti tabamine. Kasutatakse mitmeid viise: Erineva silmasuurusega traalid ja võrkpüünised, Ankurdatud pühjanoodad, Erinoodad vastavalt püügiobjekti kätiumisele püügil
Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani? harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku à 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk à ~4 kiudu à Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt
tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel * Kaks liiki kavarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?) Sissejuhatus psühholoogiasse 22 Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; koondumist pole Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude
karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel 54 * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?) 55 * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-
tõsisemat kokkupuudet selle pealtnäha lihtsa, ometigi nii keerulise mõistega, nagu seda on mälu: 1. Sõltumata isiku vanusest või soost on igapäevane vastu võetava info maht liialt suur, selleks, et aju talletaks effektiivselt lühimälusse ka ebaolulist informatsiooni. 2. Eelmisele väitele tuginedes väidab autor, et mida suurem on informatsiooni hulk, mida aju peab talletama (mäletama), seda selektiivsemaks muutub aju info talletamisel ebaolulist lihtsalt ei mäletata või mälufunktsioon on asendatud abivahenditega (näit. Mobiiltelefonid) 3. Abivahendite kasutamine on paradoksaalselt omakorda üks asjaolu, miks tänapäeva inimeste lühimälu on nõrgem, kui mõned põlvkonnad tagasi seda väidet aitab tõestada järgmine näide: autor küsis kolmelt kuni 83 aastaselt inimeselt, kuuelt kuni
annaabi.ee 
