tuleb mõista Nt: Skandaalne koolitaja blabla Agenda-setting osutab teema tähtsusele Priming kui skeemi esitamine Framing(raamimine) Framing ehk väärtuse esitamine Frame on siis keskne organiseeriv idee käsitleva teema mõistmiseks, esitab sündmuse mingites kindlates raamides või skeemides ehk teatud viisil. Raamimine on paratamatu, kõik esitused(kõned, kirjutised jne) on tegelikkuse võimalikud konstruktsioonid Sündmusi saab edastada vaid selekteerides Ajakirjanikud on pidevalt olukorras kus sündmusteke tuleb anda tähendus Arvamus Arvamus. Väärtustav info, eeldab varasemaid sõnumeid nähtuse kohta ehk metaavaldus Erinevalt uudistest on arvamus tõe suhtes ükskõikne, teda saab käsitleda ainult subjektiivsena NB! Otsus kujuneb sageli nii, et arvamusi, levitatakse avalikkuses, misjärel saab selgeks kus kujuneb enamus, ehk enamus määrab otsuse
Ribosoomi A-saiti paigutub järgmise koodoniga määratud aminoatsüül-tRNA (siin Val-tRNA). (2) Aminohapped ühendatakse peptiidsidemega, tRNAfMet vabaneb. Pikendamine: (3) Ribosoomi liikumisel järgmise koodoni kohale satub peptiid P-saiti, vabanenud A-saiti transporditakse järgmine aminohape (Gly) ja sellega ühendatakse juba sünteesitud peptiid (siin fMet-Val). tRNAVal vabaneb ja lahkub. Liikudes piki mRNA ahelat jätkab ribosoom aminoatsüül-tRNA komplekside vastuvõtmist, selekteerides neid mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni vastavuse järgi. Lõpetamine: (4) Jõudes stoppkoodonini eraldab vabastusfaktor (valk) ribosoomist nii polüpeptiidi kui mRNA. RIBOSOOMID: Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st (~65%) ja valgust (~35%); Tervikribosoomid formeeruvad kahestsubühikust suurest ja väikesest; Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas; Toimuvad rakusiseste valgu sünteesi (mRNA translatsiooni) tsentritena
arvestama ka isendite levimisega (ing k dispersal) ja ühendatusega erinevate piirkondade vahel (Gaines et al., 2003). 11 Empiirilisi hinnanguid ühenduvuse kohta on tihtipeale võimalik teha ainult piiratud ruumilisel ja ajalisel skaalal, kuid üha rohkem on hakatud uurima ühenduvust biofüüsikaliste tegurite abil, nagu vee tsirkulatsioon ja vastsete transport (Roberts, 1997). Kui küsida kas efektiivselt toimivaid merekaitsealade võrgustike selekteerides tuleks lähtuda pigem ühendatusest või elupaiga omadustest, siis Berglund et al. (2012) artiklist slegub, et informatsiooni kättesaadavus ühendatusest nõuab väiksemaid kulutusi ja on seega otstarbekam. Artiklis esitati ettepanek kasutada uut meetodit optimaalsete merekaitseala võrgustike valimiseks, mis põhineb omaväärtuste häirituse teoorial (ing k eigenvalue perturbation theory ehk EPT) ja on rakendatav ühendatavuse kaudu.
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Tehes kolm klikki kogu detaili mistahes osale, selekteerid kogu detaili. 9.2 Selekteerimiskast Google SketchUp võimaldab meil kogu detaili või selle osasid selekteerida nn. selekteerimiskasti abil. Selekteerimiskastiks nimetatakse seda kui oled valinud Select Tool'i ja nüüd lohistad hiire abil üle soovitud pinna. Oluline on jälgida, kas lohistad vasakult paremale või vastupidi. Selekteerides hiirega vasakult paremale, selekteeritakse detaili need osad, mis jäävad tervenisti selekteerimiskasti sisse. Luues selekteerimiskasti paremalt vasakule, selekteeritakse kõik, mida see puutub. 37 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9.3 Selekteerimine klaviatuuri abil Klaviatuuri abil saame SketchUpi selekteerimisvõimalusi veelgi laiendada.
emotsioonidest jt. mõjuteguritest, mis meile toimivad. Närvisüsteem võimaldab meil kogeda ja erinevate kogemnuste vahel vahet teha. Kui stiimul on tugev, tajume seda eriti intensiivselt tugev valu, hele valgus, vali müra jne. Kuid kui taju on rafineeritud, suudame me märgata pisemaidki detaile ja erinevaid nüansse. Tajumine ei ole ainult füüsiline tegevus ja peb hõlmama kogu inimolemust. Me võime kahjuks ka ise "blokeerida " oma taju, selekteerides, mida me arvame endale parema olevat. Vajame strateegiat ka selleks, millele tähelepanu pöörata ja mida märgata. Meil on visuaalsed võimalused tajumiseks -märgata, mida saab näha (värvid, vormid -vertikaalsed, horisontaalsed, varjud ja peegeldused, suurused ja mahud, jne), auditoorsed kuulda ja kuulata (sulge silmad ja kuula maailma enda ümber), puudutuslikud tajumised - tunda ja tunnetada, millega või kellega kokku puutume
positsiooni. Hiljem mõõtsin ära telefoni kõrguse. Vaatluse ajal ei õnnestunud kohata ühtegi ratastoolis liiklejat kelle kaasabil oleks saanud teha illustreerivaid fotosid. 21 3.2. Intervjuude valimi ja teostuse kirjeldus Kvalitatiivses uurimuses toimub andmete analüüs samaaegselt andmete kogumisega ning analüüsimeetodi aluseks on sõnad. Sisuanalüüsi puhul tutvub autor andmetega väga põhjalikult, neid korduvalt lugedes ning vajadusel materjali vähendades, selekteerides ning struktureerides. (Burns jt. 1993: 563). Andmete kogumiseks kasutatakse avatud küsitlusi, millel puuduvad vastusevariandid. Intervjuud salvestatakse ja kirjutatakse transkriptsioon. Osaliselt on vastused fenomenoloogilised, kus uuritakse küsitletava mõtteid ja tundeid. Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit
annaabi.ee 
