reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast 2.suur peasaal 16 sambaga 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast · Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. · Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. · Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. · Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid. S · eal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia.
Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast:1.avar eeskoda pronaos, mille lage toetas 8 sammast; 2.suur peasaal 16 sambaga; 3.tagaruum episthodomos, kus oli 4 sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla aj kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..."
"Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva leedi" esietenudsel : Peaaegu nelikümmend viis aastat tagasi, kui 1963ndal aastal "Minu veetlev leedi" "Estonias" lavale jõudis, oli veel suhteliselt noo balletisolist samas teatris, kes selataga mitmeid "pirintsi" ja muid "tähtjaid" balletirolle, ning kel "etole du ballette sovietique'ina" käidud nii Prantsusmaal, Sveitsis, India, Nepaali ja veel igatsorti lavalaudadel esinemas. Ega mind koduteatri operetilavastused eriti paelunud. Minu arvates olid nad sageli... Aga see selleks. "Leedit" tuli lavastama "keegi" Voldemar Panso, kellst olin loomulikult üht-teist kuulnud, tema lavastusigi näinud, kuid minu jaoks ja arvamustmööda oli ta tollal sõna
kannelüürideks. 21.juulil 356. aastal eKr (Aleksander Suure sündimise päeval) tempel hävitati. Kolmas tempel oli veel suurem, kui teine. Tempel oli 137 m (450 jalga) pikk 69 m (225 jalga) lai ja 18 m (60 jalga) kõrge, ning rohkem, kui 127-e sambaga. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selataga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Polykleitos tegi kuulsa haavatud amatsooni kuju, templi altari reljeefid tegi Praxiteles, ühe samba reljeefiilustused lõikas välja Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom.
annaabi.ee 
