1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike
Nad näevad end olevat sellises kriisis, kus neil pole enam muud võimalust, kui kaitsta end vägivalda kasutades. Mõtestades poliitilist ja ühiskondlikku kriisi usuliselt, leiavad nad religioonis õigustuse vägivaldsetele tegudele. Usuliselt õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis takistavad sekulaarsete terroristide tegevust. Usulistel terroristidel on oma väärtused, mis on moraalselt ülimuslikud sekulaarse ühiskonna väärtustega võrreldes. Seetõttu saavad nad õigustada vägivalda ilma, et nad vajaksid kellegi teise luba või mingit muud õigustust. Kuna vaenlast nähakse sekulaarses ühiskondlikus ja poliitilises korras (ehk viga on süsteemis, mitte selle osades), ei püüa nad olemasolevat süsteemi reformide kaudu parandada, vaid seda kukutada
lähtu kogemusest, mõlemal juhul on kogemus sama. Reliabilism võtab arvesse objektiivseid fakte. Probleem: ma ei pruugi teada, et ma tean,et ma ei ole aju vannis, sest ma ei tea, kas uskumus on tekkinud usaldusväärsel meetodil. 6. loeng JUMAL JA ÜLELOOMULIK Filosoofide jumal võib erineda teoloogide Jumalast ja tavaliste usklike Jumalast. Käsitletakse religiooni aspekte, mis on filosoofiliselt tähtsad. Põhjused, miks rääkida Jumalast on nt islam (on hakanud mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne, kõiketeadev, absoluutselt hea ja õiglane, kõikvõimas, maailma looja, alalhoidja ja valitseja,
Põhimõtteliselt ei saa keegi olla oma lunastuses kindel, sest elatud elu ei taga tulevikku. 17 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Inimese suhtes on Augustinus väga pessimistlik, inimene on ise täiesti abitu, Jumal aga on täiuslik headuses. Jumal on Ülim hea, nagu ta seda Platonilt oli lugenud... Keskaeg Tugevaim väide sekulaarsete valitsejate pühaduse osas tuli oma aja tugevaimalt paavstilt Gregorius Suurelt (540-604), kes rajas aluse paavstluse ilmalikule võimule (korraldas ümber paavsti maavaldused), omas ise seega nii vaimset kui maist võimu. Ajal, mil ta vajas kaitset lombardlaste eest, ütles ta, et kristlased peavad kuuletuma ka kurjale valitsejale (vaiksel ja passiivsel moel), ükski teine kirikuisa ei olnud enne teda nii väitnud. Valitsejate elu ja tegemisi ei
Põhimõtteliselt ei saanud nende vahel olla konflikti, sest 33 allusid ju ühele Jumalale, ning Jumala all ühiskonnal oli lihtsalt kaks pead, kaks valitsust, kaks hierarhiat. Gelasius ütles, et enne Kristuse tulekut võis õigustada olukorda, kus vaimne ja sekulaarne võim olid ühtedes kätes, kuid peale Kristuse tulekut on need kaks võimu üksteisest eraldatud. Tugevaim väide sekulaarsete valitsejate pühaduse osas tuli oma aja tugevaimalt paavstilt Gregorius Suurelt (540-604), kes rajas aluse paavstluse ilmalikule võimule (korraldas ümber paavsti maavaldused), omas ise seega nii vaimset kui maist võimu. Ajal, mil ta vajas kaitset lombardlaste eest, ütles ta, et kristlased peavad kuuletuma ka kurjale valitsejale (vaiksel ja passiivsel moel), ükski teine kirikuisa ei olnud enne teda nii väitnud. Valitsejate elu ja tegemisi ei
annaabi.ee 
