põllumajandus Ründav Üldised Majanduskasvule kaubandustõkked suunatud üldine korra- ja protsessipoliitika Tänane arusaam tööstuspoliitikast on, et tuleb luua soodne sektorispetsiifilie regulatiivne raamistik. Kogu seaduseloome peaks läbima konkurentsivõime mõjude filtri. Tööstuspoliitika sektoraalse spetsiifika juures peetakse silmas vähemalt nelja dimensiooni, mis võivad olla poliitika diferenseerimise aluseks: Reguleerimisvajadus Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus Tööstupoliitika praktikas Prantsusmaa, Jaapan, USA Prantsusmaa tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Colbert'i (17 saj
Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika püüdmine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteeme (terviklik) poliitika. Lähtub
tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika
matemaatiline väljendus anda”. Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. o Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Haru- eesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga.
annaabi.ee 
