* Missuguse hääleliigi kasutuselevõtmisega kujunes välja 4- häälne polüfoonia? Vaba bassihääl * Missuguse Euroopa piirkonnaga on peamiselt seotud muusika areng renessansiajastul? Lääne-Euroopa ( Madalmaad, Itaalia, Prantsusmaa) *Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15.-16. sajandil. Missatsükkel, ilmalik polüfooniline laul, motett *NIMETA MADALMAADE VOKAALPOLÜFOONILISE stiili tähtsamad põhijooned laulmine paralleelsetes sekstides ja tertsides, meloodia on lihtne, tundeline ning laulev ja rütm hakkab lähtuma sõna rütmist *Mida tähendab ars nova, mida see tähistab ja mis on selle mõiste sisu? Tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380. Ars novat kasutasid mitmed teoreetikud, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nim ars vetus või ars antiqua. *Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas see on seotud 15. saj muusikaga? Cantus firmus e püsiv viis. 15. saj missatsüklid on tüüpiliselt
· Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars nova) muusikas. · Hakati looma palju ilmalikku muusikat. · Mõistega ,,renessanss" tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. · Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides. · Nooditrüki leiutamine aitas kaasa laulude levikule. · Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks.
sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa. Burgundia hertsogiriik ühendas Madalmaid majanduslikult ja meelitas kokku kunstnikke Itaaliast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt. 15. sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, millele kõige iseloomulikum oli laulmine tertsides ja sekstides. See ühendas eri maade traditsioone. See muusikastiil levis üle Lääne-Euroopa. Madalmaade vokaalpolüfoonia on Renessanssi ajal suure tähtsusega. Nimeta 15.-16.sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Motett- esinduslikuim zanr, keerukad kompositsioonid, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika, loodi tavaliselt poliitiliselt oluliste sündmuste puhul Madrigal-enamasti 2-häälne lauluvorm, mis tekkis 14. saj. Rääkis
Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10
o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid) o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile o Ilmalikud polüfoonilised laulud samad põhimõtted mis vaimulike puhul
Kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. Ars nova silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut säilinud on 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel. Madalmaade muusika 15.-16. sajand Burgundia hertsogiriik meelitas kokku kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Itaaliast ja nii kujunes uus eri maade traditsioone ühendav muusikastiil. Kõige iseloomulikum oli laulmise paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sealt kujunes välja kogu Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Peale Burgundia riigi langust levisid muusikud ja uus muusikastiil üle kogu Lääna-Euroopa ja seda viljeleti 17. sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Kõige esinduslikumaks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid
Belgia, Holland, Luxembourg ja Kirde-Prantsusmaa – Burgundia hertsogiriigi kultuuriline tervik. 1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest
inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandil esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Eriti olulised olid Mandri- Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Saja- aastase sõja vallutused tõid 15. sajandi algul paljud inglise ülikud koos oma kaaskondadega mandrile ning inglise õukonnamuusikud tõid kaasa uue väljenduslaadi, mis mandril kiiresti omaks võeti. Kõige iseloomulikum oli laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel ning varem seda mandril ei tuntud. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Üks varasem säilinud näide sellisest laulutavast on 13. sajandil üles kirjutatud “Suvekaanon” (“Sumer is icumen in”). Burgundia riigi langus oli aga sama kiire, kui oli olnud tema tõus: Burgundia sõdade (1474- 1477) käigus riik lagunes, üks osa selle aladest ja vaimsetest
15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli
15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides. See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453