vabadust. Rootsis aga on tehtud näiteks viimasel 25 aastal elanike seas selgitamisi, mis tagas inimeste poolt ligi 80% tahtmist seksiost ära keelata. (Iris Pettai. (09.06.2006). Protsitutsioon Eestis. Kasutatud 17.02.2016 http://www.sirp.ee/s1- artiklid/c9-sotsiaalia/prostitutsioon-eestis/) 2. Ohud, mis tulenevad prostitutsioonist Seksiostu ohtudeks võib nimetada eelkõige seksuaalsel teel levivaid haigusi nagu HIV, AIDS jne. Aga sotsiaalsed riskid tekivad olukorras, kus seksiteenuste turg märgatavalt kasvab ja tekib suurem nõudlus prostituutide järele. Noored naised ja neiud on kõige rohkem ohustatud sihtrühm kui Eestis kasvab järsult huvi seksiäri laienemiseks majanduslikel põhjustel. (Iris Pettai, Ivi Proos, Helve Kase. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Prostitutsioon Eestis: sotsiaalsed riskid ja majanduslik surve. Tallinn 2003. Kasutatud 17.02. 2016) 2.1 Eetilised dilemmad
inimkaubitsejatele haavatavateks. EBAVÕRDSUS JA GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Ametialane sooline segregatsioon naiste ebaproportsionaalselt madal esindatus võimupositsioonidel selgitab naiste suurt osakaalu inimkaubanduse ohvrite seas ning seksuaalse ekspluateerimise esinemise sagedust, võrreldes teiste inimkaubanduse liikidega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu ja elundite järele. · Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi suurendamine, hoides kokku töövõtjatele pakutavate töötingimuste pealt. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Enamasti vaestest riikidest pärit töötajatele ei võimaldata tervisekindlustust, iga aastast puhkust ega maksta nende eest sotsiaalkindlustusmakseid. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel
Toetame selleks väike- ja keskmist ettevõtlust ning kodumaist ettevõtlust, arendades üld- ja kutseharidussüsteemi ning töötute nõustamist ja ümberõpet. 3.Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendame alkoholi ja tuba ka toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel ning õppeasutustes, noorte üritustel ja mujal, samuti narkomaania ning HIVi ja aidsialast selgitustööd ning kuritegevuse ennetustööd. Taotleme alkoholi, seksiteenuste ja tubakareklaami täielikku keelustamist. 4.Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigruppidega; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägi vallatsejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi teki tavates olu kordades. 5.Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede
3. Suuname enam ressursse läbimõeldud ennetustegevuse korraldamisse, et vältida sotsiaalsete probleemide teket ja paisumist. Töötame välja ja rakendame vajamineva abi hindamise süsteemi. 4. Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendame alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel ning õppeasutustes, noorteüritustel ja mujal, samuti narkomaania ning HIVi ja aidsialast selgitustööd ning kuritegevuse ennetustööd. Taotleme alkoholi, seksiteenuste ja tubakareklaami täielikku keelustamist. 5. Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigruppidega; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägivallatsejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi tekitavates olukordades. 6. Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma
vastu vahetatud (Picasso, mis varastati maksab 670 000 dollarit. Aga see maal ei ole siiski rahas väljendatav). Ennast (ja teisi) tuleks justkui kaitsta kunsti kaubanduslikustumise vastu sellise võnkumisega. Kõige ,,püham" ehk singulaarsem on inimene. Orjus, abort (vrd Jaapani misogo laste austamine templites), adopteerimine. Töö müümine on ok, aga mitte palgaorjus - vrd mängijate müümine klubides. Seksiteenuste müümine, emaka rentimine vs spermadoonorlus. Ameerika verepankade kauplemine vs sama tegevusest loobumine Euroopas. (vrd Jakob Wassermann 1928 "Caxamalca kuld" - inkade jaoks oli kuld miski, millega oma ümbrust ilusamaks muuta, valgete jaoks aga oli see asi, mis õigustas kõike - tapmist, pettust, nälga jne) 5 Sellest me võime järeldada, et asjad muutuvad tarbekaupadeks ehk tarbimiskultuuri osaks ainult teatavatel hetkedel
annaabi.ee 
