Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke
5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude, Bronhioolid, ühekihiline kuupepiteel, epiteelirakud Diafragma (vöötlihaskude, vöötlihasrakud) Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja sekreteerivaid rakuvaheaine komponente fibrille. Sidekoe liigiks emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude. Keskmine lihaskest-kõige paksem. Koosneb omavahel silelihasrakkude põimikutest
igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt. Nii lüliliste kui lülitute piimasoonte funktsiooni suhtes puudub botaanikutel ühine seisukoht. Idioblastid on sageli eritusfunktsiooniga. Nende produktideks on mitmesugused limad, eeterlikud õlid, kaltsiumoksalaadi kristallid (rafiidide või druusidena), alkaloidid, parkained jms. Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või skisogeenselt tekkinud õõnsust. Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel. Need esinevad näiteks ruudiliste (Rutaceae) sugukonna
Seega paikneb pankreas peamiselt epigastriumis, ulatudes vasakusse hüpohondriumisse. Kuna pankreas omab nii eksokriinset (toodab kõhunäärme nõret) kui ka endokriinset (toodab hormoone) funktsiooni, vaatleme seedesüstemiga koos just pankrease eksokriinset osa. http://hopkins-gi.nts.jhu.edu/images/shared/disease/database/shared_235_SOD-03.jpg Ekskretoorne funktsioon Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. Nende alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest. Igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha. Pankrease juha läbib kogu näärme ja avaneb duodeenumisse selle ülaosas, kuhu avaneb ka ühissapijuha, seda kohta nimetatakse ampulliks. Ampulli ava kontrollitakse m. sphincter Oddi poolt. Pankreas produtseerib ööpäevas 2 liitrit pankrease nõret, mis sisaldab seedimiseks ensüüme. Pankrease ensüümid a.amülaas süsivesikutele b.lipaas rasvadele c
kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba Pea on suht lai, duodeenumi lingu sees, keha võlvub lülisammast ületades ette, paikneb mao taga, saba on suht kitsas ja vasaku neeru ees, ulatub põrnani. ● Ekskretoorne osa koosneb paljudest sagarikest, mis moodustuvad alveoolidest. - alveoolide sein koosneb sekretoorsetest rakkudest - igal sagarikul on väike juha, mis omavahel ühinedes annavad pankrease juha, mis läbib kogu näärme, avanedes duodeenumisse selle ülaosas, kuhu avaneb ka ühissapijuha - seda kohta nim ampulliks. - Ampulli ava kontrollib sulgurlihas M.SPHINCTER ODDI. Pankrease funtksioon: produtseerib ööpäevas 0,5-2 L pankrease nõret, mis sisaldab seedimiseks ensüüme (so ekskretoorne funktsioon):
(keele seroossetest näärmetest; tungib läbi piimarasva gloobuli membraani ja hüdrolüüsib seal triglütseriidi kolmandas asendis olevat rasvhapet) ja - amülaasi (põhikogus gl. parotisest, hüdrolüüsib -1,4-glükosiidsidemeid). Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl. salivatorius sup => n. facialis => harud süljenäärmetele va. gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni
annaabi.ee 
