* Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine. Nõustamiskomisjonide ülesanne on soovitada õpilasele, milline õppekava ja tugisüsteemide rakendamine aitaks tagada maksimaalse arengu, põhihariduse omandamise ja valmisoleku elukestvaks õppeks. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat
- Pidevus - Kumulatiivsus kõndima õppimine, lihaste arenemine - Suunatus lapsest saab alati täiskasvanu - Diferentseeritus - Organiseeritus - Holistilisus Keskendutakse kitsamale valdkonnale või vanuseperioodile Arengu hindamise eesmärgid - Arengu kirjeldamine erinevates vanustes - Võrdlemine normiga (erinevused) universaalsus ja unikaalsus - Muutuste, dünaamika kindlakstegemine - Prognoosimine - Ennetustöö sekkumisstrateegiate planeerimine - Diagnoosi toetamine - Uurimistöö Mille alusel arengut hinnata? - Arengu verstapostid? Kriteeriumid? - Küsimused vastused? - Teadmised? Oskused? - Kõne? Käitumine? - Võrdlus? - Vanemate/õpetajate hinnanguid? Oskused ja pädevused - Omandatud oskused (1999) füüsiline/sotsiaalne/kognitiivne (vaimne) areng - Üldpädevused (2008) õppimis- ja tunnetustegevused/sotsiaalsed oskused/mänguoskused
(Lukanenok, 2008, 20) Kõnearengu, fonoloogiliste oskuste ja nimetamisoskuse tase määrab hilisema lugemisoskuse ning selle õppimise taseme. Raskused nimetatud oskustes on otseselt seotud lugemisraskusega. Kõnearengu, fonoloogiliste oskuste ja nimetamisoskuste tase ning vastavad kõrvalekalded ja iseärasused on märgatavad varases eas enne kooli. Oluline roll on siin nii lapsevanematel kui ka lapsega tegelevatel professionaalidel. Varane märkamine, efektiivsete sekkumisstrateegiate väljatöötamine ning rakendamine võimaldavad tekkinud raskused ületada ja ennetada hilisema arengu käigus süveneda võivaid probleeme. (Lukanenok, 2008, 21) Düsleksiaga toimetulemine Saamaks aru, et düsleksia on peamiselt tajutav haigus, mitte õppimis raskus kui niisugune või suutmatus, teeb see palju kergemaks düsleksiaga tegelemist. See on nagu suur takistus laste teel ja probleemid tulevad, kui õpetajad püsivalt üritavad oma õpilasi läbi selle takitsuse sundida
lahendatakse erinevaid ülesandeid. Võrdlemine normiga (erinevused), kas need on suured või mitte (erinevused). Universaalsus ja unikaalsus. On võimalik teha kindlaks lapse tugevused ja nõrkused. Muutuste ja dünaamika kindlakstegemine hinnata sekkumiste efekti või tulemust. Prognoosimine võib saada kaugemate tulemuste kohta teada, kas varajasemad näitajad ennustavad hilisemat arengut. Ennetustöö sekkumisstrateegiate planeerimine Diagnoosi toetamine Uurimistöö Arenguprobleemid On paljude haiguste-häirete puhul iseloomulikud enneaegsetel; geneetilised haigused; neoroloogilised häired, traumad; pervasiivsed arenguhäired jne. Väljenduvad arengu erinevates valdkondades. Mille alusel arengut hinnata? Arengu verstapostide? Kriteeriumite? Teadmised tüüpilisest arengust. Olulised on erinevad allikad (kõne, käitumine, võrdlus,
annaabi.ee 
