O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S Saago saagopalmi tärklisest toiduaine Saker riisivein Salatkress maitse ja salatitaim Savoia kähar peakapsas Selters soodavesi Sekk Kuivvein Selve - iseteenindus Sorbett mahlajäätis S Sampanja Sarlott magus vormiroog Sartöös liköör Serbett idamaine karastusjook Soppen õllekann Sveitser uksehoidja Z Zartinjöör pärl Zelee tarretis Zest viibe Zalusii - U Ubrik Ulukiliha metslooma liha Usanmjan Aasia maitseainesegu Utilitaarne kasust lähtuv V Vaakumpakend Vaalima rullima (pesu-tainast) Vaarak kohupiimasai Vormiriie Ö Önoloogia veiniteadus Ööbima
teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar - arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir, pensionär - kollektsionäär, kontrolör - re`zissöör; `sokolaad, marmelaad, limonaad, garderoob, reportaa`z; du`si all - laskis du`s`si, `sefi ootel - ootas `seffi, selle pilafi - seda pilaffi; afi`sid, efekt(iivne), garfiti, ofort, professor, ufo, mafiooso - maffia; t`sukt`si d`zemper, d`zentelmeni t`sekk; krahvin, kohver krahv, paragrahv, puhvet, sohva, sohver; vorm - formaalne, vundament - fundamentaalne; mõttetu(s), rikketu
raals e riigi na. Sekk usid NSV L väed ning
ÜRO asukohaks NY. Eesmärgid ÜRO põhikirjas art 1 (4): Rahu ja julgeoleku tagamine kogu maailmas. Suhete parandamine riikide vahel, arvest enesemääramisõ-st. Rv-ne koostöö majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete prob lahendamisel. Inimõiguste garanteerimine. ÜRO töös keht pm-d (4): Liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus. Tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasut keeld. Siseasjadesse sekk keeld. Solidaarsus. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. Peaorganid 6: Peaassamblee: istung kord aastas kõigi riikide esindajatega. Igal riigil seal kuni 5 esindajat, kokku 1 hääl. Õigus tegeleda kõigega, mis ei kuulu siseasjadesse. Eesmärgiks edendada rv-se õ- se arengut ja kodifitseerimist, koostööd, aidata kaasa inimõ-te garant-le. Valib kohtunikud ja JoNk mittealalised liikmed. Võib moodustada komiteesid ül täitmiseks:
Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte (Suursaari / Suursaar, Seiskari, Lavansaari / Lavassaar, Tytärsaari / Suur Tütarsaar) elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal pidada’ (← toita), sekki ‘kott, sekk’, seltsi ‘rühm, seltskond’, sepikki ‘sepik’. Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti laensõnu, nt lavastaa ‘lavakujundust teha; lavastada, sepitseda’. Laenatud on ka eesti keelest vadja, isuri ja liivi keelde. Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles nt jahti ‘jaht’,
annaabi.ee 
