nõukogu). 2002.aasta oktoobrist on konkurss võetud EMCY ( Euroopa noorte muusikute konkursside liidu) liikmeks. Fr.Chopini loomingule pühendatud V rahvusvaheline Läänemeremaade noorte pianistide konkurss toimub 27.01.2004 - 01.02.2004 a. 4 Tradisioon Poola konstitutsioon kehtib alates 1997. aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ja näiteks kapsa ja seentega Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski täidetud pirukad (pierogi). Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja ja Krzysztof Kieslowski, meie hulgast lahkunud paavst Johannes Paulus II.
Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Eesti parlamendiliikmete küsimuste arv ja nende piiranguteta sisu, ei takista Riigikogu funktsionaalset tööd ning kas Eesti ikka vajab 101. parlamendiliiget? 1.2. Reegel, mida suurem parlament, seda piiratum on üksikparlamendiliikme tegevus, on selgesti näha Poola Sejmi puhul, kus üksiksaadik ei saa seaduseelnõu esitada. Eestis seevastu on
), Saksamaal (0,8 milj.). Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. (2000) Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, kümneid tuhandeid leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. Pealinn: Varssavi (poola k. Warszawa, inglise k. Warsaw), elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline: Sejm - 460 kohta; ning Senat - 100 liiget. Valimisõigus alates 18 eluaastast. Riigipea, president on valitud rahva poolt otsestel valimistel Täidesaatvat võimu esindab peaminister. Täidesaatev võim on aruandev Sejmi ees. Religioon: Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilumisel väga suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad).
poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais. Pilsudskist sai sõjaministeeriumi ja kindralstaabi ülem, tugineb leegionäridele, sõjaväele ja ametkonnale, aga ei lülita Sejm-i täielikult välja. 34' Saksa-Poola mittekallaletungileping, seejärel majandus ja kultuurilepingud. 34' pikendatakse mittekallaletungilepingut NL-iga. Kasutades ära segast aega saavutab Poola 38' aastal, et Leedu tunnustaks Vilno piirkonna kuuluvust Poolale. 35' uus autoritaarne põhiseadus likvideerib parlamentaarse demokraatia. Presidendi kõrval tegutseb pärast Pilsudski surma Rydz-Smigli, kes kuulutatakse 36' riigijuhiks. Pilsudski surm aga nõrgestab nn
Poola siseasjadesse sekkumiseks. 1772. aastal korraldasid Venemaa, Preisimaa ja Austria Poola esimese jagamise, mille tulemusel jäi Poola ilma 28% territooriumist ja 39% rahvastikust. Rahvusvaheline üldsus suhtus toimunusse pigem heakskiidu kui taunimisega: läksid ju Poolast eraldatud osad valgustatud valitsejate võimu alla. Nii kaotati Preisimaa kätte läinud endistel Poola aladel koheselt pärisorjus ning alustati rahvahariduse edendamist. 1788. aastal kokku tulnud suur seim (Sejm Wielki) alustas riigis ulatuslikke reforme, mis tipnesid 3. mail 1791 konstitutsiooni vastuvõtmisega. Oma liberaalsuselt oli see võrreldav Ameerika Ühendriikide põhiseaduse või Prantsusmaa revolutsioonilise ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooniga". Poola muudeti parlamentaarseks pärusmonarhiaks ning kehtestati usuvabadus. Venemaa ja Preisimaa vastasid Poola revolutsioonile uue jagamisega, millega Poola kaotas veel poole oma territooriumist ja rahvaarvust. 1795
annaabi.ee 
