linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 15. Läänemeri: soolsus, veebilanss, keskkonnaprobleemid. Läänemere osad.
Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte jne. Peipsi on rändteel oluline paik väikeluigele. Väikesel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On nähtud ka mustkael pütti, punakael-laglet jt. haruldasi linde. Imetajad. Paljudes järvedesse suubuvates jõgedes elutsevad kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. 8.5. Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka inimtekkelised), reaktsioonid stressile. Eesti jõgede ja järvede seisund. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus.
km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni. Sood sisaldavad ligikaudu 90 % ulatuses vett. Maailma soodes on ca 11,5 tuh. km³ vett, mis on üheks kõige puhtamaks ja mineraalainete vaesemaks veeks. Palju soid on Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsavööndis. Soid esineb ka lähisarktikas, kuid seal on turbateke aeglane. Lähistroopikas ja troopikas kujunevad sood peamiselt madalatesse seisuveekogudesse ja lauskrannikutele. Põhjapoolkeral on soid rohkem kui lõunapoolkeral (alates 45 laiuskraadist), kus sademete hulk ületab aurumise. Soode pindala osatähtsus riigi territooriumist on suurim Soomes (32 %), Eestis (22 %), Iirimaal (17 %), Rootsis (14 %), Valgevenes (12,5 %) ja Venemaal (10 %, kuid soode arv on ca 2,7 milj.) Soode teke Soostumine liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, mille puhul
Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte. Peipsi on rändeteel oluline paik väikeluigele. Väiksel hulgal on siin valgepõsk laglesid ja rohukosklaid, kormorane. On nähtud ka mustkael pütti, punakael-laglet ja teisi haruldasi linde. Imetajad Paljudes järvedesse suubuvates jõgedes elutsevad kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. VIDEOTE VÄITED: Kes meil metsas elavad? 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3
annaabi.ee 
