Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti
akent euroopasse Kagu-Euroopa- agu euroopas oli ottomanidega seotud, krimmi süda näiteks Madalmaad Holland sõdis Inglismaa ja Prantsumaaga, sest hollandil oli väga hea majandusseis Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) - kui venemaal oli mitu tsaari ja ründasid mitmed inimesed kirikulõhe (raskol) - reform mlle käigus üritati taastada vene kiriku hiigelaega Prikaasid - 17 saj venema asutused kes täitsid tsaari käske, Maakogu - oli venemaa seisute esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov - teda süüdistati dimitri tapmises ja tema vastu tõusis rahvas Vale-Dmitri - ta valetas et ta oli õige Dimitri ja hiljem tapeti ta ära Mihhail Romanov - ta oli esimene Romanovite dünasti algataja Nikon - moskva pariarh kes viis läbi usulõhe Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust, b) seisuste süsteemi, c) halduskorraldust, d) sõjaväekorraldust? a) keiser, senat, euroopastus b) teenistus astmed
nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba avaldamise,usuvabaduse,rahvaühingute loomise jms õigused.Eraldi rõhutati omandi puutumatust ja õigust haridusele. Ka eurooplastele oli see kasulik.Riiki minnes ei tulnud nii palju probleeme,võis saada haridust ja oma mõtteid avaldada igaüks.Inimestel tekkis ühtsus tunne,kuna taheti ühe enam inimesi võrdsustada. 5.Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon seisute olukorda,kuidas seisused sellesse suhtusid? Oli kolm seisust.Kõigepealt generaalstaatid,kus oli kolm seisust.Esimene seisus koosnes kõrgematest isikutest,aadlikest jne.Neid oli seal siis 300.Teises seisuses olid ka keskmise ja üle selle tasemega.Kolmas seisus olid siis lihtravhas pmst,neid oli 600.Et generaalstaadid kehtestasid makse ja nii siis toimusid seal hääletused.Üks seisus sai anda ühe hääle.Põhimõtteliselt läksid kõik rikkamatele inimestele kasulikumad maksumäärad
1772 viis läbi riigipöörde:arreteeriti riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid,sunniti riigipöörde sanktioneerima.teostati mitu valgustusets mõj.reform,suurem tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele,täielik usuvabadus.Piiarti trükivabadust,kaotati varsti.Seisulik kord.1788a.alustas uut sõda Venemaaga,kuj ebaedukaks,ohvitserid astusid kung.vastu.1789a andis Riigipäev gustavile toetust ja võimutäiuse.Riiginõukogu lakkas suhtolemast.viidi läbi seisute tasakaalustamine.Loodi kõrgem kohtuorgan Ülemkohus(6aadliku ja mittea)1790a sõlmis rootsi venemaaga Värälä rahu.Gustav III ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt.suri 1792a.uues sisevõitlused Rootsile. Ameerika Ühendriikide tekkimine.Inglise asumaad. Esimese inglasena üritas P-Am tugipn luua meresõitja Walter Raleigh(1585),1606 rajasid.esimese püsima jäänud koloonia,esimene asula nim.jamestowniks.parall inglastega asusid
koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel 18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust. Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse. Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt kasulik. Kuid pikemas perspektiivis sai just Eesti alalt pärinevatele alamatele seisustele see oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas. Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik
Etruskidel ei õnnestunud roomat vallutada, ja tarquinius oli minema saadetud, latiinid olid allutatud roomlaste ülemvõimule. Pärimuse järgi sõlmisid rahu võrdsetel alustel, sel moel, et rooma oli üks pool ja kõik teised latiini linnad koos teine pool. Tagas roomlastele sisulise hegemoonia.Siit saab alguse varase vabariigi periood 509-525. Daatum on ka vaieldav, härival kombel langeb kokku türannia kukutamisega Ateenas. Varane vabariik. Iseloomustavad: Siseriigis seisute konflikt patriitside ja plebeide konflikt, ja välispidiselt Rooma lainenemine väikest linnriigist suureks . Siseolud: Rooma elanikond oli hiearhiliselt liigendatud, olid kaks seisust patriitci (isa ja suurusugused) ja plebei (rahvas rahvamass) . Patriitsid olid täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega kodanikud. Kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid sõjaväe kohustuslikud.