Ateena ja Sparta riigikord: Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Loomulikult põhjustas see väljapaistmissoov sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr
Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas?
Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid. Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim- igauks puudi olla teistest parem- nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Ka linnriikides olid kõrgemad kihid, nt Spartas olid spartiaadid, kes moodustasid vaga vaikse enamuse terve riigi elanikkonnast ning Ateena, kus oli vaga palju kodanikke, kes kuulusid riigi nõukokku ning olid teistest kõrgemal positsioonil, mida sel ajal tahtis igauks. 2.Mille poolest oli naise olukord erinev või sarnane Egiptuses, Mesopotaamias, iisraellastel, minoilisel Kreetal ja klassikalise ajastu Kreekas?
Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid. Osa ,,peenemaid" tsunfte oli eestlastele suletud. Meistrite arv oli neis rangelt piiratud, kehtisid toodangu hulka, kvaliteeti ja hinda reguleerivad nõuded ning kitsendused. Nii gildid kui tsunftid olid ühtlasi seisusekaaslasi ühendavad klubid, hoiu- ja haigekassad, hoolekandeasutused ning vajadusel sõjaväeüksused. 13.-15. sajandil ehitatud Oleviste kirik Tallinnas. Kiriku köhal asus juba 12. sajandil skandinaavlaste kaubahoov kaupmeeste kirikuga
annaabi.ee 
