(otselõige, vastulõige, kombineeritud lõige jne) rakendades. 10. Teodoliit põhimõtteline ehitus Teodoliidi põhiosad on horisontaal- ja vertikaalring, Horisontaaltelg, mis läbib vertikaalringi ja vertikaaltelg, mis läbib horisontaalringi e limbi ja pikksilm, mida läbib viseerimistelg. Pikksilm koosneb silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Suundade mõõtmine võtete viisil Kui seisupunktis on tarvis mõõta ainult üks nurk (kaks suunda), siis tehakse mõõtmised tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nim poolvõtteks. Limbi asendi muutmine poolvõtete vahel 90 võrra ja pikksilma üle seniidi pööramine on vajalik selleks, et vähendada instrumentaalsete vigade mõju ja vältida jämedaid limbi lugemisvigu. Pärast limbi asendi
........... ja suhetline viga ning võrreldakse lubatavate väärtusega. Lõpuks leitakse käigupunktide ,,Töökoordinaadid" , mida kasutatakse edasisel rangel tasandamisel ja võib kasutada ka lähteandmetena väiksemate mõõdistusaluse käikude rajamisel enne polügonimeertrivõrgu lõplikku tasandamist. Esialgne täpsushinnang et polügonimeetrikäikude punktides mõõdetalse õldjuhul ainult kaks suunda. Kui seisupunktis tehakse rohkem kui 2 täisvõtet , siis nurgamõõdu ühe täisvõtte keskmise ruutvea võib leida üksikvõtete hälvete järgi. 6. Analüütilised võrgud - ptk. 7 Triagulatiooniks nimetatakse geodeetilise põhivõrgu rajamise meetodit, mis seisneb külgnevate kolmnurkade sõsteemi loomises maastikul. Süsteemis mõõdetakse vähemalt baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla 1 kolmnurga külg, mida nimetatakse süsteemi lähteküljeks, kui
kasutamine*Bussoli järgi). Tõeline asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva kuni antud jooneni. Magnetiline asimuut (sama nagu tõeline ainult magneetiline meridiaan) Otseasimuut nim. asimuuti, mis on määratud ühest otspunktist joone kulgemise suunas. Vastuasimuut määratud teisest otspunktist joone vastupidi kulgemise suunas. Joone vastuasimuut võrdub joone otseasimuudiga pluss sihtpunktis ja seisupunktis määratud meridiaanide koonduvuse vahe ning ± 180 o. Rumb on horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhja- või lõunapoolsest otsast ida või lääne suunas kuni antud jooneni. Direktsiooninurk telgmeridiaani suuna ja x-telje suuna vaheline nurk (selle nurga ja teodoliidi käigu kaudu võimalik arvutada ristkoor- d). Meridiaanide koonduvus tähendab ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahelist nurka, kusjuures see nurk on
tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5'. o Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse.
Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5’. Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse.
punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 47-st või 48-st. Sõltuvalt nivelleerimise täpsusklassist võivad seisupunktis arvutatud kõrguskasvud ja lattide konstandid erineda kontrollimisel saadud väärtustest ±3...5 mm võrra. See võib olla põhjustatud juhuslikest nivelleerimisvigadest. Kui samale punktile asetatud lati punase ja musta poole lugemite vahe erineb varem määratud väärtusest rohkem kui lubatud, võetakse lugemid uuesti. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest
annaabi.ee 
