Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. (Tahhümeetriline mõõdistamine kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 20. Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või
Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. (Tahhümeetriline mõõdistamine kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 56.Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 57.Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine. Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega;
Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. (Tahhümeetriline mõõdistamine kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 56. Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 57. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine. Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H).
Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. (Tahhümeetriline mõõdistamine kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.) 20. Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. 21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H). Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega;
gt-formaadis (NIKON DTM-750, NIKON DTM-850 ja TRIMBLE 5601 DR) ja *.gsi- formaadis (LEICA TC 1800) (Lisa 10, CD Köide1_Lisa10:\2_JARKVAATLUS...). 3.2.4 Analüütilised punktid Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmiste käigus koordineeriti analüütiliselt televisoonimasti ja Peetri kiriku torni tipp. Koordineerimiseks kasutati otselõiget mõõdetud nurkade järgi. Mõlemale kõrgehitise tipule mõõdeti horisonaalnurgad kolmelt seisupunktilt. Seisupunktid ja suunapunktid (Tabel 8) valiti Tartu kohaliku geodeetilise põhivõrgu punktide hulgast, arvestades nii nähtavust määratavatele punktidele kui ka seisupunktide omavahelist asendit. Otselõike suundade vaheline nurk oli keskmiselt 1200. Keskmine kaugus televisoonimasti ja seisupunktide vahel oli 2185 m ning Peetri kiriku ja seisupunktide vahel oli 1075 m. Kõrgehitis Nimi Seisupunkt Suunapunkt
annaabi.ee 
