Algselt mõõdeti sportlaste mitte- spetsiifilise seisundiärevuse testidega ning oli olemas individuaalse tsooni laiuse standard, ent peagi liiguti spordispetsiifiliste testide kasutamise juurde ning lülitati teooriasse idee, et ka optimaalse tsooni laius on eri sportastel erinev. Vaatlused, erineva struktrueeritusega intervjuud, standardiseeritud küsimustikud. Erineb sellepoolest, et emotsionaalne kogemus on ainult üks komponent erinevates seisundeis. 7. Kuidas on seotud sporditegemisega positiivsed emotsioonid ja milles seisneb vookogemus? Vookogemus on kui mis iganes tegevusega seotud eriline tunne, et elu parimatel hetkedel toimub kõik justkui imekergelt. Vookogemust iseloomustab täielik keskendumine, ajataju muutumine. Positiivsete emotsioonide uurimine võib meil aidata paremini mõista sportlikku sooritust ja spordist saadavat kogemust. 8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende
lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. 7.6 Parameetrite hindamine- Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli kirjeldamisel tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Süsteemi iseloomustavaid suurusi tavatsetakse siiski nimetada muutujaiks (ajast sõltuvaiks), sest enamik süsteeme on pidevalt või enamasti muutuvais seisundeis. Võib ka öelda, et suhteliselt aeglaselt muutuvad muutujad on parameetrid 8.1 Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel.- teisel pool. 8.2 olekuvõrrandi lahendamine lihtsaim tee lahendi leidmiseks kasutab Laplace 'i teisendust. X(s)=(sE-A)-1X(0) + (sE-A)-1BU(s). Tingimusel U(s)=0, võime leida maatrikseksponendi Laplace'i kujul e eAt (sE-A)-1.Olekuvõrrandi kogulahendis on tähelepanuväärne selle lahutamine kaheks iseseisvaks osaks. 8.3 Vaba- ja sundliikumine
Parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli kirjeldamisel tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Süsteemi iseloomustavaid suurusi tavatsetakse siiski nimetada muutujaiks (ajast sõltuvaiks), sest enamik süsteeme on pidevalt või enamasti muutuvais seisundeis. Võib ka öelda, et suhteliselt aeglaselt muutuvad muutujad on parameetrid. 1.4. Sisend- oleku- ja väljundmuutujad Sisendmuutujad Ui(t) kajastavad välist toimet süsteemile ja orienteeritud süsteemid on sõltumatud süsteemist. Olekumuutujad x,(t) on muutujad, mis kogumina arvestavad igal ajahetkel kõiki süsteemisiseseid akumulatsioone. Süsteemi olekumuutujate kogum on selline minimaalne olekumuutujate hulk, mis täielikult määrab süsteemi akumulatsioonimäära, seega oleku
Parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli kirjeldamisel tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Süsteemi iseloomustavaid suurusi tavatsetakse siiski nimetada muutujaiks (ajast sõltuvaiks), sest enamik süsteeme on pidevalt või enamasti muutuvais seisundeis. Võib ka öelda, et suhteliselt aeglaselt muutuvad muutujad on parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad- sisendmuutujad ui(t), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; olekumuutujad xj(t), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulat- sioone; väljundmuutujad yl(t), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisen-ditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad (mõõdetavad).
annaabi.ee 
