massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga päev kokku puutub, ega võime seda kriitiliselt hinnata. Nii tekibki olukord, kus tegelikult määrab just meedia suuresti selle, millest ja kuidas mõtleme, kusjuures tavaliselt ei anta endale aru, kust on me mõttemallid ja seisukohat pärit on. Just see annab meediale võimaluse manipuleerida nii informatsiooni kui selle vastuvõtjaga. Kuid demagoogia mõjutab indiviide erinevalt. Haritud ja laia silmaringiga inimene, kes omab suuremat analüüsivõimet kui lihtsameelne kõmumeedia tarbija, on skeptiline meedia poolt pakutule. Laiem tarbijaskond on manipulatsioonile palju avatum. Tänane informatsioonivahendaja ei ole õpetlane ega preester, vaid just massimeedia.
(,,Õitsengu- ja depressioonitsüklid", ,, Maksupoliitika ja tööstuslikud tsüklid", ,,Ameerika majandus") Ta uurib põhiliselt majandustsüklit. Ta võitis, et ei saa vaadata tsüklile kui patoloogilisele nähtusele. Tema arvates tähendab majandustsükkel rakendatuse, kogutoodangu ja hulgi- ja jaehindade taseme kõikumisi. Kriitika: et pole arvestanud tsükli määratluses kõiki olulisi asjaolusid. 7. Mis on dirizism? Reguleeritava majanduse prantsuse variant. Ollakse seisukohat, et reguleerida saab ka turumajandust, planeerimine pole seotud sotsialismiga. Arvatakse et tänapäeva majandus on peaaegu kõikides riikides suuremal või vähemal määral allutatud riiklikule reguleerimisele, vahel ka plaanile. Tähtis ei ole planeerimise mastaap- ükskõik, kas see haarab kogu majanduse või ainult mõningaid eriti tähtsaid tootmissektorid. (lk 316- 329) 1. Millised muutused toimusid 20.saj. Liberaalide majandusvaadetes? Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20
vastane. Vastavalt kunstliku viljastamise ja embrüo kaitse seaduse paragrahv 23 lg 1 on võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele lubatud vaid siis, kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik. Selline seaduse sõnastus annab aluse asuda seisukohale, et Eesti seaduste kohaselt ei ole lubatud kokkulepe, et naine kannab võõrast last, andes pärast sünnitust lapse üle selle geneetilistele vanematel. Sellist seisukohat toetab sama seaduse paragrahv 24, millekohaselt loetakse võõrast munarakust embrüo ülekandmise tulemusel sündinud laps, põlvnevaks naisest, kes on ta sünnitanud, mis tõttu lapse sünnitamisega omandab selline naine perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused. (Seega kokkulepe kus naine kannab teiste isikute last ja annab selle peale sünnitamist ära, on vastuolus heade kommetega). Sisuliselt on lapse äraandmine võimalik seaduslikult vaid
poolt. Lihtakstsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Kuid aktsia väärtuse leidmisel tuleb meeles pidada, et tegemist on siiski aktsia teoreetilise väärtusega, mitte tegeliku turuhinnaga. Aktsial on nii nominaalväärtus, raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Rahanduslikus mõttes nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi.
annaabi.ee 
