riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma
määratud, millised rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Tsunftidel oli konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine keelatud. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisukohase elu. · Kaubandus Kaubanduses kaks peamist suunda olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. - Vahemerekaubandus Sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart,
*korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist. *oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus *valvas kodanike julgoleku järgi *püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus. tsunft ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing. Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond. Gild kaupmeeste või käsitööliste tsunftide seisuslik ühing, mis kaitses oma liigmete õigusi ja eesõigusi , korraldas ühisüritusi.
oluline koht üldises suhtlussüsteemis. Keskajal andsid just peod kindla rütmi tervele aastale, tegelikult kogu inimese elule. Niisugustel kokkutulekutel, varrudel ja teiste võõraste puhul võidi igasugu haruldasi jutte kuulda niihästi junkrutel kui ka sulastel. Olenemata sellest, millise sündmuse puhul oli ühine sööming- jooming korraldatud, kehtis alati põhimõte, mis seadis peremehe kõige esimeseks ja tähtsaimaks kohustuseks külaliste seisukohase kostitamise, see külalislahkuse seadus oli vankumatu. Külaliste võõrustamist tuli võtta väga tõsiselt, sest peo õnnestumisest olenes ühiskondlik arvamus korraldajast. Feodaalühiskonnas valitsenud arusaamade järgi polnud midagi hinnatavamat peremehe heldekäelisusest- varandust ei tulnud mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli
kasutada veejõudu. Spetsialiseerumine (Käsitööarengu 2. faasis) Niimoodi läks linnades kalevi tootmine alla, aga tervikuna jääb kalevi tootmine oluliseks. Olenemata linna suurusest võis spetsialiseerumine minna väga detailidesse. Väga iseloomulik on nn tsunfti kord st erialade omavahelised piirid on väga täpselt paika pandud eesmärgiga, et ühes linnas töötavad käsitöölised saaksid tagada seisukohase elatusmiinimumi. Oluline on, et kõik saakisd elada oma staatusele vastavalt, aga mitte rikkamana ega vaesemana kui kohane. Kuidas spetsialiseeruti tsunftidesse oli riigiti erinev. Käsitöö alad Suuremahuline tootmine arenes välja keskaja jooksul. Said alguse mitmed käsitöö ja tootmise harud. Võeti võrkkangasteljed püstkangastelgede asemel. 12-13 saj hakati tootma paberit; 14 saj ilmusid mehaanilised kellad; tulirelvad, püssirohi. 15 saj raamatud
annaabi.ee 
