Tegelik teostamise kuupäev: Hinne: Olustvere 2011 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH 4. Lauda loomaruumi loomuliku ventilatsiooni korral liigub õhk Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. 5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline niiskus: a) veised 12°C 60% b) sead 16...18°C 70% c) linnud 20...22°C 80% 6. Sooja lauda ventilatsiooni arvutus koosneb 2 osast ja need on:
1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 4. Lauda loomaruumi loomuliku ventilatsiooni korral liigub õhk Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 5
petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase . 7) Tuul Mõõdukad õhuliikumised mõjutavad taimede pikkus- ja paksuskasvu ja tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas,
7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks. Soasepa Seemnekaubandus esindab järgmist valikut välisfirmade sortidest: Põlduba Vicia faba L. kuulub hiireherne perekonda. Põlduba on kasutatav nii inimtoiduks (soolauba, oasupp jm
temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem. Külvijärgselt tuleks põld kuiva mulla puhul rullida. Mullaharimine on sarnane suviviljade harimisega. Külvipinna ettevalmistamisel harida esimene kord herneseemne külvisügavuse ulatuses, s.o 5-7 cm sügavuselt. Teine harimine teha enne külvi 3-4 cm sügavuselt. Külve võib ka üheaastaste umbrohtude hävitamiseks äestada
Segukülvide I niidet varem koristada sordiga ´Norcen´ ei ole praktikas võimalik, põhjuseks selle sordi kasvu hiline algus kevadine ja aeglane areng. Segudesse tuleks otsida nõiahamba varasemaid sorte. Katseandmetel sobis segusse kõige paremini karjamaa raihein. Nõiahammas sobib partneriks kõrrelistele ökoloogilistes piirkondades, mis on vähem sobivad valgele ristikule (kuivemad, madalama viljakusega mullad). Kokkuvõte 1. Kõrrelised parandavad liblikõieliste segudes taimiku seisukindlust ja lehtede kontsentratsioon on suurem. 2. Segudes kõrrelistega tagavad liblikõielised optimaalse proteiinitaseme söödas. 3. Ristiku-kõrreliste segukülvide koristamine õiepungade moodustumise faasis ja lutsernisegude, (sõltuvalt kevad-suvisest temperatuurist ja sademetest) koristamine kas õiepungade moodustamise faasis või õitsemise alguses kindlustab rohusööda hea seeduvuse ja energeetilise väärtuse 4. Liblikõieliste segusse sobisid keskmise arengukiirusega
Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Väetamine · N väetis suurendab proteiinisisaldust seemnes , proteiini- ja õlisaaki hektari kohta. Kogus varieerub olenevalt eelviljast ja eeldatavast saagist · Fosfor soodustab taime juurestiku väljaarenemist ja funktsioneerimist · Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised. B, Mn, Mo väetatakse pritsimislahustega juureväliselt · Optimaalseks lämmastikuannuseks on suvirüpsil 80...100 kg/ha ja rapsil 100...120(140) kg/ha · Neid koguseid võib huumusrikkal mullal või mulda suurema lämmastikujäägi jätva eelkultuuri (liblikõielised heintaimed, hernerikkad segaviljad) järel vähendada 20...30 kg/ha võrra
annaabi.ee 
