nimega ning mündisuurune ränist ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt) Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale.
augustil 1969: "Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabaduse ja parema maailma saavutamisele."" {{{2}}} Kuule jäetud ränist ketas kõrvuti USA 50-sendisega. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale.
12 Esimeseks ülesandeks oli meeskonnal katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu Ameerika president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil. Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut ja lahkusid Kuult 21. juulil 1969.aasta Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale
Telesaateid Kuult vaatajad aga kahjuks ei näinud. Kaamerat statiivile kinnitades suunas Bean selle kogemata Päikesele ning piisas vaid hetkest, et rikkuda kaamera vidikon. Nüüd ei saanud jälgida astronautide tegevust ei televaatajad ega ka lennujuhid. Muidugi toimetas Apollo 12 meeskond Maale palju mustvalgeid ja värvifotosid, mille kvaliteet oli telepildi omast palju parem. Avanud kuumooduli teadusaparatuuri sektsiooni, seadsid astronaudid üles seismomeetri, magnetomeetri, päikesetuule spektromeetri ja teisi mõõteriistu ning 16 radioaktiivsetel isotoopidel töötava energiaallika. Pärast astronautide lahkumist töötasid kuupinnale jäetud seadmed veel mitu aastat, mis edastasid teaduslikke andmeid Maale kuni nende väljalülitamiseni 1970-ndate aastate keskel. Ekspeditsiooni juhid lubasid veeta väljas lisaks veel pool tundi, mis andis meeskonnale võimaluse kaugeneda moodulist mitmesaja
annaabi.ee 
