maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad: - vulkaanide pursked - suurte koobaste sissevarisemised - inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms - suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks. Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamiteks. Aasta jooksul registreeritakse täpsete mõõteriistade abil umbes 80 000 maavärinat. Valdav osa on väga nõrga jõuga: inimene märkab 6000 maavärinat, purustavaid on umbes 140. Suuri
harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks
rahulikult, voolab mitu kuud järjest. Kihtvulkaan: Tüüpiline koonusekujuline vulkaan. Koosneb pursetekihtidest. Peamiselt asetsevad mandritel. Magma: Graniitne magma, mis on paks, räni ja gaasiderohke ja aeglaselt voolav ja purse on sageli plahvatusohtlik. Kihtvulkaanil on: Kraater, lõõr, laava mis voolab juba ülevalt alla ja magmakolle, mis on vulkaanisees. Gaasid ja tuhk tulevad ülevalt lõõrist välja. Maavärinad: Neid piirkondi kus sageli esinevad maavärinad, nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna- Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alatest Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere,
El Salvador on küllalt huvitava loodusega piirkond, kuigi aktiivne inimtegevus on metsiku loodusega aladest väga vähe alles jätnud. Maailmas elutseb kaheksat liiki merekilpkonni ja neist nelja liiki võib kohata El Salvadori rannikupiirkonnas. El Salvadoris elab ca 500 liiki linde ja 1000 liiki liblikaid. Puuliike on piirkonnas ca 800 liiki ja orhideelisi peaaegu 400 liiki. El-Salvador on väga huvitav piirkond geoloogilistest riskidest huvitatule, sest see riik on seismoloogiliselt üks aktiivsemaid piirkondi maailmas. Maavärinad on riigis tavalised. Viimased tõsiste tagajärgedega maavärinad olid 1982. ja 1986.a. EL Salvadoris on üle 20 vulkaani, kuid ainult 2 neist on aktiivsed. Izalco vulkaan on Kesk-Ameerika aktiivseim – ta on alates 1770. aastast pursanud vähemalt 51-l korral. Viimane tõsisem vulkaanipurse oli El Salvadoris 2005.a. Eesti kodanikud võivad El Salvadoris viibida viisavabalt 90 päeva korraga. Külastamist väärt linnad:
Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine
maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine
hiinla-sed välja loomade, lindude ja putukate võitlust jälgides. Populaarsuse omandasid härjavõitlus, kukevõitlus, põldpüüde ja kilkide võitlus. Loomi, linde ja putukaid treeniti ning valmistati neid võitluseks ette. 22 Linnatänavatel võis kohata igat liiki ennustajaid, kelle käest võis teada saaada lähema tähtsama ettevõtmise õnnestumise kohta, lapse tuleviku või mingi halva ende kohta. 8. JAAPAN Seismoloogiliselt on Jaapan üks ebastabiilsemaid piirkondi maailmas. Sagedaste maa- värinate tõttu ei kasutatud ehituses peaaegu üldse kivi, välja arvatud vundamendid. Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites.
Oma hasardi ja emotsioonid elasid hiinla-sed välja loomade, lindude ja putukate võitlust jälgides. Populaarsuse omandasid härjavõitlus, kukevõitlus, põldpüüde ja kilkide võitlus. Loomi, linde ja putukaid treeniti ning valmistati neid võitluseks ette. 22 Linnatänavatel võis kohata igat liiki ennustajaid, kelle käest võis teada saaada lähema tähtsama ettevõtmise õnnestumise kohta, lapse tuleviku või mingi halva ende kohta. 8. JAAPAN Seismoloogiliselt on Jaapan üks ebastabiilsemaid piirkondi maailmas. Sagedaste maa- värinate tõttu ei kasutatud ehituses peaaegu üldse kivi, välja arvatud vundamendid. Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites.
annaabi.ee 
