Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seismogrammidelt" - 5 õppematerjali

Bioloogia uurimisvaldkonnad
4
docx

Bioloogia uurimisvaldkonnad

Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala. Maavärinate uurimiseks kasutatav aparaat on seismograaf. 19. Settekivimid Tardkivimid Moondekivimid Põlevkivi Graniit Marmor Pruunsüsi Rauamaak Gneiss Lubjakivi Basalt Grafiit 20.Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid. Litosfäär hõlmab ülemist osa

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud = LOG (maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved

Geograafia → Geograafia
167 allalaadimist
Geoloogia alused-täiendatud
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides - Mis on maavärina kui geoloogilise protsessi olemus? - Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud maapinna liikumise amplituudil - Millised on tsunami tekkepõhjused? - Kus toimuvad madalakoldelised maavärinad? Laamtektoonika Spreeding ­ ookeanipõhja lahknemine Subduktsioon ­ ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ­ ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu ­ abüssaalne tasandik

Geograafia → Geoloogia
116 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

maavärinad vallanduvad vahevöösse sukelduva ookeanilise laama mineraalide struktuuri kiiretel muutustel (kollapseerumisel). Madalafookuselised maavärinad tekivad ka kahe kontinentaalse laama kokkupõrkel. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides s.o. energia hulk mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud=LOG(maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi Reaalne skaala asub 0 ja 8.6 vahel ning suurem number tähistab tugevaimat maavärinat. Kuna

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
49
pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Esiteks väheneb maavärina intensiivsus sedavõrd, mida kaugemale me liigume epitsentrist. Samuti võib erinevate ehitiste maavärinakindlus erineda nii samas kohas kui ka paikkonniti. Pealegi on kahjustuste hinnangud subjektiivsed. Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: a) maavärina toimumiskohast, b) maavärina intensiivsusest ning kestusest, c) pinnase omadustest, d) ehitiste ning rajatiste omadustest 2) Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides s.o. energia hulk mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud=LOG(maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 ergi Reaalne skaala asub 0 ja 8.6 vahel ning suurem number tähistab tugevaimat maavärinat. Kuna Richteri skaala on logaritmiline siis iga skaala astme puhul toimub maavärina tugevuse suurenemine 10 korda

Füüsika → Keskkonnafüüsika
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun