(1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2
Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake
maapinnal. Utah kaevanduse varing (http://popsci.typepad.com/photos/uncategorized/2007/08/27/mine.jpg ) Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad Kõige suuremaid tehnogeenseid maavärinaid tekitavad tuumakatsetused maa all, kui ka nende plahvatused maa peal. Maa all on sama efekt, mis lõhkamistöödel kaevandustes, kuid selle erinevusega, et nad on tunduvalt võimsama vappumisega. Teadlased kasutavad seismograafe, et jälgida tuumakatsetusi. Näiteks Nevadas Las Vegases, kus toimus maa-aulune tuumatest, oli võimalik tunda mitme kilomeetri kaugusel kõrbest eemal. Valitsus uuris selle maavärina seisogramme, mis oli põhjustatud antud tuumaplahvatusest ning võrdlevad neid maailma teiste seisogrammidega, et avastada võimalikke teiste riikide tuumakatsetusi. [] Väiksemaid maavärinad võivad põhjustada ka mõned teised suuremad pommiplahvatused, eriti kui neid mitu tükki järjest on
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk epitsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Seismograaf - instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. Richteri skaala Skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Mercalli skaala - Maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala.
kraatri läheduses olevat kahte suurt USA sõjaväebaasi. Ida pool, kõigest 16 km kaugusel Angelesi väikelinna ligidal asus USA Clarki õhujõududebaas, kus tol ajal töötas ja elas 15000 sõjaväelast. Teine baas, Subic Bay Naval Station asus Pinatubost 40 km kaugusel lääne pool. Otsekohe pärast esimesi aurupurskeid paigaldasid Filipiinide Vulkanoloogia ja Seismoloogia Instituudi töötajad Pinatubo loodenõlvale kümneid kantavaid seismograafe, et registreerida arvukaid nõrku maa-aluseid tõukeid, mida põhjustas mööda vulkaanilõõri ülespoole tõusev magma. Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul. Kolossaalne terfrapilv tõusis 40 km kõrgusele, moodustades hiiglasliku, 200-
Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole. On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid
annaabi.ee 
