Antropotseen Inimene on maapeal pika aja jooksul välja kujunenud. Tahes tahtmata oleme keskkonna ja ökosüsteemi osa. Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit...
Ilusad asjad matkivad kosmilist liikumist. Asjad on ilusad, kuivõrd nad on harmoonilised proportsioon arvuline suhe matemaatika (Phytagoras). Jumalik vorm ilu. Ilu algpunkti jõudes, oleme jõudnud kohta, kus lõputus end väljendab. Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus. Objektiivse, kuid kehatu olendi väljendamine. Traditsioonilise kunsti kõrvale on tekkinud kunstivormid, mida on raske kuhugi määratleda (fotograafia, performance jne). Ilul ei ole objektiivset standardit. Kunsti originaalsus kunstiteose loomine, mida on hiljem hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik näeb ideid, oskus seisneb nähtule vorm anda. Ta on justkui
hulka teadmiste kogu mis tuleb endale selgeks teha, et objektiivset hinnangut anda.Objektiivset seisukohta kirjeldab hästi olukord, kus mingi inimene teeb väite, mis ei pruugi olla tõene aga kui on selguseta kas ta ise seda tea dus või mitte on tal objektiivne seisukoht.Kuna väite tegijal oli mingi alginformatsioon aga oli palju infot millest ta ise teadlik polnud. Feyerabendi eesmärgiks oli tõestada, et ükski seni esitatud teadusmetodoloogiatest ei saa olla edukas.Tema seiskoht on õige, kui võtta teadusmetodoloogiat kui juhust teadlaste otsustele ja valikutele.Tähtsamaks muutub mingi teaduse enda tundmine mitte selle metodoloogiate.Tema vaate üheks tähtsamaks koostisosaks on ühismõõdutuse mõiste kasutus.On teooriaid mida ei saa ühismõõdutuses kasutada, need on sellised millel pole ühtegi ühist vaatlusotsustust.Aga kõiki teooriaid ei saa pelgalt ainult loogika järgi võrrelda, on palju erinevaid asju mida tuleb arvesse võtta
Tema ajaleht ,,Olevik" oli hästi toimetatud ja leidis rohkelt lugejaid. Alustanud rahvusliku suuna esindajan, tegi Grenzstein 1890ndate aastate algul kannapöörde ja asus venestamist õigustama. Vastupanuvaim säilib Grenzstein kuulutas oma lehes, et eestlaste loomulikuks tulevikuks on venelaste sisse ärasulamine, ja pidas rahvulikku äramisaega eksituseks. Rahvusliku suuna esindajad ei saanud karmides tsensuurioludes talle vabalt vastu vaielda, kuid saavutus oli seegi, et teistsugune seiskoht üldse säilis. Ja see säilis eeskätt tänu tõigale, et isegi venestuspoliitika kõrgajal ei suutnud või ei taibanud keksvalitsus ära keelata eestikeelset ajakirjandust, mistõttu hakkas tasapisi jõudu koguma Karl August Hermanni toimetatud ,,Postimees". Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist ja tugevnemist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.a pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lippu sinimustvalge . see ajalooline lipp on tänini EÜS'i valduses. 1888
näiteks Oskar Loorits kasutab väljendit "autoreid nimepidi harilikult ei teata" (1936). Selle seisukoha kriitika lähtub teadmise ja teadmatuse ebamäärasusest: näiteks, kui ma tean, et fraas "mehed, Tallinn pole enam kaugel" pärineb filmist "Viimne reliikvia", siis see on autorilooming, kui ma seda ei tea, siis on tegemist rahvaluulega - autoriküsimust ei saa taandada teadmisele ja mitteteadmisele kolmas, Eestis mitte eriti levinud seiskoht on, et rahvaluuleteksti autor on selle esitaja (Vene folkloristika 1920ndail) Tänapäevaseid lahendusi: küsimus on autori mõiste määratlemises; kui autor on turule mõeldud teksti looja, siis rahvaluuleteksti autor on anonüümne: rahvaluule ei ole mõeldud väljapoole pärimusrühma, müügiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal ka autoriõigusi - kontrolli oma teksti üle turul. Pärimusrühma raames see kontroll
nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik. Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief. Eesti Sotsaialistlik Tööliste Partei, vasakpoolne pareti mis seadis ülesandeks sotsialismi kehtestamist rahulikul teel. Liikmeskonna moodustasid tööstustöölised, aga ka vaesemas kihid linnas ja maal. Liikmed: A. Rei, K. Ast, A. Oinas, M. Martina, a. Jõeäär ja E. Joonas.
annaabi.ee 
