z = r sin (t ) v z = r cos(t ) a z = - r 2 sin (t ) Vaatame lähemalt, kuidas need võrrandid kirjeldavad seda, mis toimub. Ajahetkel t = 0 on z = 0 (mida eeldasime, kui algfaasi nulliks võtsime). Kiirus vz = r (suurim võimalik väärtus, suunatud üles) ja kiirendus az = 0 (tasakaaluasendi läbib punkt ühtlase kiirusega). Kui t = /2, siis t = T/4 (möödunud on veerand perioodi) ja z = r (punkt on jõudnud suurimale võimalikule kõrgusele). Kiirus vz = 0 (punkt seisatub hetkeks) ja kiirendus on az = - r 2 (suurim võimalik kiirendus alla ehk pidurdus). Kui t = , siis t = T/2 (möödunud on pool perioodi) ja z = 0 (punkt on jälle tasakaaluasendis). Kiirus vz = -r (suurim võimalik väärtus, suunatud alla) ja kiirendus az = 0. Kui t = 3 /2, siis t = 3T/4 (möödunud on kolmveerand perioodi) ja z =- r (punkt on laskunud suurimale võimalikule sügavusele). Kiirus vz = 0 ja kiirendus on az = r 2 (suurim võimalik kiirendus üles ehk pidurdus).
Ta tegi seda, mis oleks väärikas tegu. Kõik see näitab selgelt, kuivõrd olulise tähtsusega on need läbikukkunud näitemängud me elus. Nendest saavad pöördepunktid me väärtuste kujunemisel. Aga mis saab siis, kui panna näitlejaamet maha ning hoopistükis vastu võidelda? Mitte minna kaasa rollidega, mida elu pakub, jonnakalt jääda oma kohale seisma, kuigi on ilmselge, et pakutav on see, mida peaks tegema? Siis jääb ka elu seisma. Õigemini inimese areng seisatub. Kogu inimeksistentsi mõte peaks olema elukestev areng ning oma vaimsuse avastamise igikestev õpe. Kui lõpetada kulgemine kättesaamatu täiuslikkuse poole siis järelikult lõpetatakse ka elu, või vähemasti see näiline mõte, milline peaks olema elu. Seetõttu tuleb minna kaasa elu näitemängudega. Mitte rumalalt ja läbimõtlemata, kuna mõnikord esineb ka valepakkumisi, kuid inimene tunneb ära selle, mis on talle ette kirjutatud, milline on see õige käsikiri eluks.
kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! KIIRE ON AASTATE LEND ( Sõnad R. Peet, viis E. Neider ) Täna just tõepoolest seisatub hetk. mõtteile aega nüüd anna. Noorusemaile on alanud retk. Unistus sinna meid kannab. Sügisel kullased taas vahtrapuud. valvavad madalat maja. Mis oma lastele jäänud on truuks. Nooruse hääli siit kajab. Kiire aastate lend. Kooliõde, koolivend. Terekäe sulle sirutan nüüd. Küllap tunneme end, täna noortena nii, nagu paljude aastate eest. Nii juba aastaid on olnud me kool. Peegeldand varju ja valgust. Nüüd on ta lapsi küll pea igal pool. Siin oli alguste algus.
8. Klaveritsükkel ,,lastestseenid" Kuriossne lugu (hästi lõbus , tantsiv) 9. Vokaaltsükkel: Nise elu ja armastus- Tema jumalikum kõigist( mingi hull naine, nõme hääl) 10. Klaverikontsert A-mol I osa ( tõmtõm siis vaikseks) 11. Sümfoonia nr.1 ,,Kevad"III osa (kiire, selline lalalala, vahel veits tugevam). 12. Klaveritsükkel Sehr Rasch - Klaiserjane ( hästi kiire, klaver) Täna just tõepoolest seisatub hetk. mõtteile aega nüüd anna. Noorusemaile on alanud retk. Unistus sinna meid kannab. Sügisel kullased taas vahtrapuud. valvavad madalat maja. Mis oma lastele jäänud on truuks. Nooruse hääli siit kajab. Kiire aastate lend. Kooliõde, koolivend. Terekäe sulle sirutan nüüd. Küllap tunneme end, täna noortena nii, nagu paljude aastate eest. Nii juba aastaid on olnud me kool. Peegeldand varju ja valgust. Nüüd on ta lapsi küll pea igal pool. Siin oli alguste algus.
x = - 50t + 1 - e g (4.60) kust v = x = - 50 + 70 e - 0,02 g t (4.61) J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 40 Vaatame nüüd trajektoori kõige kõrgemat punkti, kui kuulikene hetkeks seisatub. Tähistame selle ajamomendi t f , kiirus on sel hetkel null, s.t v f = 0 . Seda arvestades näeb võrrand (4.61) ajahetkel tf välja kujul - 0,02 g t f 0 = - 50 + 70 e 5 - 0, 02 g t f Siit e = 7 Võtame mõlemast poolest naturaallogaritmid, saame
MIHHAIL: See abielu ei saa toimuda. Me peame Ljubovi päästma. Anduda kellelegi ilma armastuseta on patt oma siseelu vastu. Ma selgitan seda kõike isale. Materiaalse eksistentsi väline maailm on üksnes illusioon. (Tatjanat ja Mihhaili kutsutakse eemalt. Tatjana viskub Mihhailile kaela, kallistab teda tormakalt ja jookseb minema.) Issand, ma olen näljane! (Seisatub, et laualt endale sööki suhu toppida, seejärel järgneb Tatjanale.) KEVAD 1835 Aed ja veranda. Varvara tuleb välja verandale. VARVARA: Kus te kõik olete? Värske abielupaar saabus! (Ljubov ilmub aias nähtavale.) LJUBOV: Maman, nad on juba mitu kuud abielus olnud. VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean!
annaabi.ee 
