jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerimise seisukohalt peab ruumi sisseseade olema rajatud nii, et see omakorda ei takistaks kaupade kiiret ning seisakuteta liikumist esialgsele ladustamispinnale ning hiljem sealt ära. Kuna kogu laotegevus toimub põrandal, peab see olema piisavalt kvaliteetne, et sellel saaks nii käsi- kui ka suuremate tõstukitega kaupa transportida. Sama oluline on ka ligipääs laole. Kuna kaupu transporditakse enamasti suuremõõtmeliste kaubikutega, peab lao vahetus läheduses olema võimalus pääseda laadimissillale. Juurdepääs laole ning manööverdamine sisaldab samuti kulu.
lõppkokkuvõttes paratamatult ka rahas mõõdetav), mis tuleneb sellest, et töörühma liikmed ei tööta eraldi igaüks vaid mänedzeri alluvuses, kes ainsana vastutab töörühma sihi saavutamise eest , vaid suhtlevad üksteisega aktiivselt nii inimlikul tasandil kui ka tööalaselt, jälgides pidevalt seda, mida teevad partnerid jooksvalt ja modelleerides endale seda, mida nad tõenäoliselt hakkavad tegema lähemas tulevikus, ning toimides ise vastavalt nii, et edasiminek oleks seisakuteta, tõrgeteta ja konfliktivaba. Organisatsioonilise käitumise teooria seisukohalt on meeskonnatöö sünergeetilise efekti maksimiseerimiseks mitmeid meetodeid: 2.1. Eesmärgipärase töö mehhanismi kaardistamine ja selgekstegemine kõikidele meeskonnaliikmetele selleks, et igaüks neist teaks oma kohta selles ning temale asetatud vastutuse määra: · mis on lähtepunkt ja eeldused · millised on töövahendid
sõidumarsruute, busside väljumis- või saabumisaegu, alg- või lõpp-peatusi. 2. Nõuded töötajate vedamisele: 2.1 Töötajate vedu tööle ja tagasi korraldatakse kinnitatavate sõiduplaanide järgi. Tellitavate busside arv peab vastama sõiduplaanidele ning hankedokumentide punktis 1 sisalduvatele sätetele. 2.2 Pakkuja on kohustatud tagama, et: 2.2.1 töötajate liinivedu toimuks sõiduplaani järgi tõrgeteta ja seisakuteta. Buss antakse ette viis (5) minutit enne marsruudile väljumist. 2.2.2 toimiks ööpäevane dispetserteenindus; 2.2.3 eriolukordade tarvis oleks varutud vähemalt 2 reservbussi ( 1 buss 55-kohaline ja 1 buss 15-kohaline), tehnilise valmisolekuga tagamaks tõrgeteta ja seisakuteta teenuse osutamine. Varubussid peavad vastama lisa 1 punktis 2.3 esitatud nõuetele. 2.3 Pakkuja võib hankija töötajate tööle ja tagasi veo korraldamisel kasutada busse
3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas ettevõtete vahelised veod lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod 4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut koormaruumi täiteaste veoaeg veo ladus, seisakuteta planeerimine 5. Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut ja selle läbimise järjestus veoaeg koormaruumi täiteaste laadimistööde sooritamise kiirus 6. Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama suurte partiidena öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal puhkepäevadel harvemini toimuvate vedudega 7. Otsevedude all mõeldakse
3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas ettevõtete vahelised veod lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod 4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut koormaruumi täiteaste veoaeg veo ladus, seisakuteta planeerimine 5. Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut ja selle läbimise järjestus veoaeg koormaruumi täiteaste laadimistööde sooritamise kiirus 6. Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama suurte partiidena öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal puhkepäevadel harvemini toimuvate vedudega 7
3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas ettevõtete vahelised veod lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod 4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut koormaruumi täiteaste veoaeg veo ladus, seisakuteta planeerimine 5. Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? veomarsruut ja selle läbimise järjestus veoaeg koormaruumi täiteaste laadimistööde sooritamise kiirus 6. Seoses tiheneva liiklusega linnades hakatakse üha enam kaupu kätte toimetama suurte partiidena öisel ja varahommikusel ning hilisõhtusel ajal puhkepäevadel harvemini toimuvate vedudega 7
annaabi.ee 
