Alkmeoniididele `Kyloni needus' (Perikles oli Alkmeoniid). Drakon: seadusandja, lasi 621 seadused Ateenas kirja panna, lahendus Kyloni vandenõu sisepingetele. Olnud väga karmid - drakoonilised. Klassikalisel ajal ei kehtinud. Säilinud raidkirja vahendusel üks seadus tahtmatust tapmisest - lubati minna pagendusse. Ei lahendanud sotsiaalseid pingeid. Solon: poeet, valiti 594 Ateena arhooniks, sel aastal tema seadusandlus: Seisachtheia - koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed ateenlased vabastati kohustustest. Keelati isikutagatisel laenud, võõrsile orjusesse müüdud osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel.
Peeti kolijambi e lonkava jambi leiutajaks (viimases värsijalas jambi asemel trohheus) Semonides 7. saj eKr Säilinud u 40 fragmenti Tuntud misogüünse nn naistejambi tõttu (98 rida), kus on esitatud 10 naisetüüpi: siga, rebane, koer, maa, meri, eesel, nirk, hobune, ahv ja mesilane. Solon U 640560 eKr Tuntud seaduseandja, üks ,,seitsmest targast" Jamb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin Solon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad, mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel
Solon valiti 594. a. arhooniks ja sellesse aastasse dateeritakse traditsiooniliselt ka tema seadusandlus. Solon tühistas võlad ja vabastas seega võlgade tõttu sõltuvusse langenud vaesed ateenlased kohustustest. Võlgade katteks võõrsile orjusse müüdud osteti vabaks ja edaspidiseks keelati isikutagatisel laenud ning ateenlaste orjastamine võla katteks. See abinõude kompleks, mida Solon ise oma värssides nimetas maa vabastamiseks, on hlisematest allikatest tuntud seisachtheia (koorma heitmise) nime all. Seisachtheia tegi lõpu Ateena talupoegade isikusõltuvusele rikkamatest kaaskodanikest. Kõik Ateena kodanikud jagas Solon maaomandist saadava sissetuleku alusel nelja varanduslikku klassi, seades klassikuuluvusest sõltuvusse nii kodanike õigused kui ka kohustused. Sissetulekut mõõdeti mahuühikutes medimnostes (1 medimnos = u. 52 l) millega tõenäoliselt mõõdeti teraviljasaaki. 500-medimnoselise aastasissetulekuga
poliitilised ja propaganda vahendid. Seega on ettekujutus, kuidas Solon ise nägi probleeme ja oma lahendusi. Need poeemid on suht hea allikas hilisematele autoritele. Kriis seisnes sellest, et olid sotsiaalsed pinged, mis olid tingitud Soloni väitel rahvajuhtide ahnusest, maa oli orjastatud (võla katteks võis võlglasi müüa väljaspoole). Eunomia teos. Tema seadused olid mõõdukad ja üritas kõiki arvestada, kärpimata kellegi õigusi. Seadus: Esimene osa seadusandlusest oli seisachtheia- koorma raputamine, see oli võlgade tühistamine. Laenul ei tohtinud olla isikutagatist, st et ei võinud inimest võla katteks orjastada. Soloni seadused võisid panna aluse kodanikusüsteemile. Jagas kodanikud nelja varanduslikku kasti vastavalt sissetulekule, mida mõõdeti mahuühikutes- medimnos. · 1. grupp olid kõige rikkamad, nemad pidid riiki finantseerima ja nende hulgast valiti kõrged riigiametnikud. 500 medimnost · 2