Teine üks tuntumatest Eestis elavatest ohustatud liikidest on lendorav. Ta on levinud Läänemerest kuni Vaikse ookeanini. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja- Lätis ja Venemaal. Eestis on peamiseks levialaks Virumaa keskosa rabade ümbruse metsad, isoleeritud asurkondi leidub ka Lõuna-Pärnumaal, Soomaa rahvuspargis, Harjumaal ja Raplamaal (joonis 2). Lendorava levila on Eestis pidevalt ahenenud ja see loom on muutunud haruldaseks. Püsivaatluste seiretulemuste järgi püsib lendorava arvukus viimastel aastatel stabiilsena, sest elutingimused nende elupaikades on säilinud suhteliselt muutumatutena. Olilistemaks ohuteguriteks on vanade metsade ja nendes leiduvate õõnsate puude vähenemine ning raied lendoravate elupaikades. Eriti suureks ohuks on lageraied, mis hävitavad elupaiku ja loovad levikubarjääre. Lendorav on Eestis I kategooria kaitsealune liik ning kantud ohualti liigina punasesse raamatusse
Lindude pesitsuspaigana omas Matsalu varem vaid põhiliselt kohalikku tähtsust, looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Linnustikuseire eesmärgid: · Teha kindlaks kui palju meil linde on ja kus nad asuvad; · Arvukuse muutumise korral leida muutumise võimalikud põhjused; · Paiknemise muutumisel on vaja teada, mis seda on põhjustanud; · Seiretulemuste põhjal teha ettepanekud alade hooldamiseks ja häirefaktorite kõrvaldamiseks. Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi vajalikud iga-aastased loendused. Aastati mõjutavad lindude rändeaegset arvukust enamasti ilmastiku- ja veeolud, talvitumisolud jm. meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee- ja
jne), need andmed pole ühest kohast kättesaadavad. · Suur osa seireandmetest muutub kättesaadavaks kuni poolteist aastat pärast seiremõõtmise teostamist, andmed avalikustatakse hilja. · Andmete üldistuse tase on erinev kohati esitatud detailandmed, kohati üldistatud andmed. · Keskkonnaseisundi muutuste põhjuseid ja tagajärgi ei analüüsita. Vaja oleks üldistatud, seireprogrammide ülest seiretulemuste analüüsi. · Seireprogrammi killustatus (KKM, KKA, KTK, KIK) 29. Kuidas on korraldatud Rootsi keskkonnaseire ja millised on peamised erinevused Eesti keskkonnaseirega? *Keskkonnaeesmärkide Nõukogu - Nõukogu koosneb riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatest. ülesanne oli korralda seire-eelarvet ja koordineerida keskkonnaseire korraldust. Lisaks riikliku seire
optimeerimist. Seire kava ja läbiviimine kindlustab arenguprojektidele sätestatud keskkonnakaitse meetmete õige funktsioneerimise; Seire võimaldab varakult avastada võimalikke olulisi toimeid, trende jne.; Läbi oletatava kulu-tõhususe, seire soodustab majandusliku ja keskkonna arengu kasude optimeerimist. Seire kava ülesanded: Lähtetingimuste dokumenteerimine; Mõjude prognooside täpsuse ülevaade; Tegevuse ja leevendavate meetmete ülevaade; Seiretulemuste vastavus kooskõlastatud tingimustega; Trendide mõjude määramine; Keskkonnakaitse meetmete ja juhtimisregulatsioonide tõhususe hinnang. Seire keskkonnatulemuste ja vastavuse eesmärk: Tunda ära keskkonna muutused lähtetingimustest; Mõõta ebasoodsaid mõjusid ja võrrelda neid prognoositud mõju ulatusega; Hinnata ja täiustada leevendavaid meetmeid; Tabada lühiajalisi ja pikaajalisi trende, et hinnata
Käesolev uuring, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projektina nr 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ on seotud teiste Keskkonnaameti külastuskorralduse algatuste ja arendustega külastustegevuse reguleerimiseks. Uuringu käigus koostati külastuskoormuse hindamise juhend. Uuringu koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab otstarbekamalt juhtida külastuskorralduse ja kaitsetegevuste ressursse – spetsialiste, vahendeid, raha
annaabi.ee 
