indeksite keskväärtuses, millele on antud väärtus 100. Rohkuse indeksi väärtus alla 100 näitab vähenemist ning üle 100 suurenemist. · Jahimeeste hinnang arvukusele annab hinnangu ulukite arvukusele jahipiirkonnas. · Jahimeeste hinnang arvukuse muutusele näitab hinnangut arvukuse muutusele eelmise aasta suhtes (Männil et al.2011). · 7 4.Tulemused 4.1.Ulukiseire tulemused Seiretulemused näitasid, et ühegi jahiuluki seisund Eestis ei ole sedavõrd muutunud, et rakendada oleks vaja olulisi muudatusi küttimise korraldamisel (Männil et al.2011). Põdra (Alces alces) arvukusel on märgata kerge juurdekasv, mis on ilmselt põhjustatud alaküttimisest. Samas hakkab paigast nihkuma sooline proportsioon, kuna põdrapulle kütiti viimasel aastal liiga palju (Männil et al.2011). Põdra arvukus 2008-2010 a. on välja toodud tabelis 1.
See raskendas nahkhiirte ligipääsu koopasse. Järgmise aasta alguses seiret teostama läinud teadlased avastasid eest lõhutud paemüüri, millele oli lõhkuja jätnud ka oma allkirja musta värviga. Lisaks musta värviga soditud koopaseintele tõestasid suurenenud inimetegevust koopas ka jalajäljed koopa ümber lumel. Lõhutud paemüür tagas inimestele kergema juurdepääsu koopasse ja tõi kaasa seal talvituvate nahkhiirte suurema häirimise. Seda näitasid ka seiretulemused: talvituvate tõmmulendlaste arv koopas oli 2009. aastal viimaste aastate madalaim (vaata ka Tabel 1). [4] Tabel 1. Leitud tõmmulendlaste arv talvise seire käigus Vääna-posti koopas nr 1 [Koostatud Keskkonnaministeeriumi 2005.- 2010.aasta seirestatistika põhjal] Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tõmmulendlaste arv 36 29 53 66 40 67
reprodutseerimisele ja võimalike vigade/rikete tagantjärgi identifitseerimisele (näited elektroonikajm mõõtmistest). Kui sisulisi kriteeriume saab rakendada, siis järeldused on üsna selged. Ent sageli sellist tagantjärgi-selgitamist ei õnnestu rakendada.) Aegridade analüüs Sageli tekib vajadus kirjeldada ajas kulgevaid protsesse, milles sisalduvad juhuslikud komponendid ja häiringud (nt sademete hulk päevas, koormus energiasüsteemis, aktsiakursid, ..). Selliste protsesside seiretulemused moodustavad aegread ning aegridade põhjal mudelite hindamist, sellest järelduste tegemist jms nimetatakse aegridade analüüsiks. Juhuslik sündmus on midagi mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: 1) Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) 2) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart)
5. Kopra seireprogramm, mis põhineb kopra pesakondade kaardistamisel. Ulukiseire tulemustest lähtuvalt koostab KTK igal aastal ettepanekud küttimislimiitide määramiseks. Osade liiikide puhul (suurkiskjad, põder, punahirv) määrab jätkusuutliku küttimismahu riik ja see jaotatakse maakonniti. Teiste liikide kasutusmäärad kehtestavad jahipiirkonna kasutajad ise, kasutades osade liikide puhul KTK soovitusi. Riik sekkub nende liikide jahipidamise korraldamisse vaid erandjuhtumitel, kui seiretulemused näitavad olulisi kõrvalekaldeid asurkonna loomulikust seisundist. Viimasel kümnendil on aktiveerunud ulukite rakenduslike uuringute tegemine, et kasutada teaduspõhist informatsiooni seire tulemuste parandamiseks ja rakendada meetmeid asurkondade kaitse ja ohjamise korraldamisks. Tänapäevased tehnoloogiad, nagu GPS telemeetria ja geneetika, on viimastel aastatel kasutatud pruunkaru, ilvese, hundi, põdra, metskitse ja metssea uuringutes. Uuringuid korraldatakse ja
Metoodika arendamisel lähtuti järgmisest: • metoodika on välja töötatud parima kogemuse ja seireandmestiku baasil; • metoodikat saab rakendada nii kaitseala kui ka regiooni tasandil ning see võimaldab üleriigilist ja vajadusel rahvusvahelist sünteesi ning üldistust; • metoodika on üles ehitatud põhiliselt instrumentaalsele ja automaatseirele – mõõtmised tehakse ning seiretulemused dokumenteeritakse ja analüüsitakse teaduskriitiliselt, millele vajadusel lisandub ekspertiis (eksperthinnang); • metoodikat saavad rakendada ja kasutada erineva ettevalmistustasemega töötajad sh loodusvahid, (seire)spetsialistid ning ettenähtud juhtudel eksperdid ja teadlased; • metoodika on läbinud testimise proovialadel. 25