Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel
Voodi Renessanssvoodi oli reeglina baldahhiinvoodi, mille voodiosa moodustas madala cassone sarnane, kuul- või käppjalgadega kast, mille peal oli veel üks madal nelinurkne kast, sellel magatigi. Kasti nurkadest kerkisid neli posti, mis toetasid ülemist raami, mille külge olid kinnitatud kardinad. Üldiselt paigutati voodi peatsiga seina poole, kuid esines ka alkoovvoodeid, mis istusid külgepidi osaliselt seinanisi sees. Voodi peats soperiore oli tavaliselt kõrgem ja luksusvoodi puhul kujutas endast rikkalikult nikerdatud plaati, mille üheks osaks oli perekonna vapp. 16. sajandil kadus selline kaheastmelisus ning voodi tuli põrandale tagasi. Paraadvoodi oli uhkuseasi, mis moodustas terviku ühes eesriietega. Baldahhiinvoodi Kasutatud kirjandus 9
suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Esimesel korrusel paikneb suur saal. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste
piljardisaal ja raamatukogu. Krahvi magamistuba asus esimesel korrusel, keldris oli tema töötuba. Teasel korrusel olid lisaks juba mainitud raamatukogule ja pilardisaalile poja pere eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis
annaabi.ee 
