Nii naisele kui ka turule. Kergesti riknevad kaubad nagu mesi ning sool viin otsekohe turule, nahad aga tahaks koju viia. Tänane saak tundub olevat väiksem kui muidu ning raha ka ei maksa siit väga oodata. Nii palju ikka et perekond toidetud saaks. Nii kaua kui kapten ja laevatöölised kaupa maha laadivad lähen linna peale jalutama. Loomulikult on linn lihtsalt imeline. Uuemad ja vanemad kaupmeeste hooned kõrvuti seimas ning lisaks kõigele käib magus lõhn üle kogu linna. Ma ei väida, etk ogu linn nii ilus on, sest nende ilusate majade kõrval on ka vaeste inimeste maju. Samtui pistavad eemalt kirikutornid. Linnas jalutades märkan mitmeid tuttavaid kaupmehi ning ajan nendega veidi juttu. Linnas liigub praegu ringi ka palju võõravaid kaupmehi ning ka kerjuseid. Eemal märkan ka punastes riietes naist, kes mind agara pilguga vaatab. Linnas veidi jalutades tunnen, kuidas kõht juba uuesti tühjaks läheb
Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13
taimestikku ja lootust ning punane sümboliseerib õitsevaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks. Leedu president valitakse otsestel valimistel viieks aastaks ning tema volitused hõlmavad peamiselt väis- ja julgeolekuküsimusi. Ühekojalises Leedu parlamendis on (Seimas) on 141 liiget. Leedu pealinn Vilnius on maaliline linn, mis asub jõgede Neris ja Vilnia kallastel. Vanalinna arhitektuur on üks Ida-Euroopa silmapaistvamaid. Vilniuse Ülikool on ehitatud renessansi stiilis. Hoonel on palju siseõuesid, mistõttu on ta nagu linn linnas. Peaaegu 84% elanikest, kes Leedus elavad on leedulased. Veel elab Leedus poolakaid (üle 6% rahvastikust) ja venelasi (üle 5% rahvastikust). Leedu keel kuulub indo-euroopa keelte perekonda.
Tax policy After regaining independence in 1990, Lithuania is a fully functional parliamentary democracy. The chief of state is the president, and the head of the government is the premier. The president is directly elected by the people and serves a 5-year term. The parliament, known as the Seimas, has 141 members who are elected for 4-year terms. Of these, 71 are directly elected by the people and 70 are elected by proportional vote. The tax burden, at some one-third of the GDP is moderate by international standards and will further be reduced as the liberalization progresses. These are mainly income and value-added taxes . Tax revenues come from a variety of sources. Goods that are imported into Lithuania face
PARLAMENDID Ülemnõukogu 90-92 Ülemnõukogu 90-93 Ülemnõukogu 90-92 Valiti VII riigikogu, VI Saima 93-95 Leedulased olid aastateks 92-95 VII 95-98 esimesed, kes lõid VIII 95-99 VIII 98-02 ülemnõukogu IX 99-03 IX 02-06 VI Seimas 92-96 X 03-07 X 06-10 VII 96-00 XI 07-11 XI 10-11 VIII 00-04 XII 11- ... XII 11- ... IX 04-08 X 08- ... 101 liiget 100 liiget 141 liiget
- Eestis valiti Asutav Kogu sõja ajal, 1919.a aprillis, ja aasta hiljem võeti vastu põhiseadus. Kuna sõda kulges Lätis ja Leedus kauem, siis läks neil rohkem aega oma valitsuse loomisega. Põhiseadust mõjutas Saksamaa Weimari põhiseadus, mõjutusi tuli ka Prantsusmaa III vr põhiseadusest ja Sveitsi otsedemokraatiast. Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati.
annaabi.ee 
