Oma koostise poolest jagunevad kaheks. a) ühelinnaseviski (single malt whisky). Toodetakse idandatud odrast ehk linnastest ühes viskivabrikus ühe kindla tehnoloogia järgi. Lõpptootele on lisada vett, soovitavalt samast lähtekohast, kust võeti vesi viski valmistamiseks. b) linnaseviski (vatted malt või pure malt). Segatakse kokku erinevatest ühelinnaseviskidest. Seguviski (blended whisky). saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga. Seguviski alaliik on Bourboni viski (bourbon whisky), mis koosneb eri teraviljadest (oder, mais rukis ja nisu). Teraviljaviski (grain whisky). Valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist. Teraviljaviskid on odavamad kui seguviskid. Rukkiviski (rye whisky). Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kanadas. Mõiste ei ole paraku väga
olla lähedane pigem mingi Lowlands'i linnase- viski kui naaberkülas tehtu. Suhteliselt kindlamini, aga muidugi kogemusele toetudes, on võimalik ära tunda kvaliteetseid ja traditsioonidega viskimarke, sest neid hoiavad nende tootjad kiivalt: nii nende omapärast maitset kui ka lõhna. Regioonideks jagamine on kena mäng, kuid reaalne elu on ikkagi palju mitmekesisem ja läbipõimunum. Pilti hägustavad ka laialt levinud seguviskid, mis on enamasti regioonidevahelised, kui lähtuda segamisel kasutatavate viskide päritolust. Seguviskit võiks pidada looduses laialt levinud sümbioosi näiteks, sedapuhku siis viskimaailmas. Valmistamise tehnoloogia ja alusmaterjali järgi jagatakse viskisid mitmeti. Kõige levinum on jaotus linnase- ja seguviskiks. Peale nende tuntakse veel teraviljaviskit ja rukkiviskit, samuti viskilikööri. Järgnevas on neid lähemalt iseloomustatud.
On suitsumaitselised, kuna bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Valmistatakse põhiliselt kolme tüüpi viskisid. Ühelinnaseviskid (ingl single malt whisky)- valmistatakse ainult ühes vabrikus katladestillatsioonimeetodil ja laagerdatakse tammetünnides vähemalt 3 aastat. Viljaviskid ( ingl grain whisky) – valmistatakse kolonndestil latsioonimeetodil (1 kord). Tooraineks on odralinnased, idandamata oder ja mais. Kasutatakse seguveskide valmisatmiseks. Seguviskid (ingl blended Whisky )- saadakse ühelinnaseviskide ja teraviljaviskide kokkusegamisel. Iiri viski (ingl irish whisky) on Iiri Vabariigi või Põhja- Iirimaal destilleeritud ja laagerdatud viski. Tooraineks on idandatud ja idandamata oder, nisu, kaer, rukis. Ei ole suitsumaitselised. Destilleeritakse 3 korda. Laagerdataks kasutusel olnud bourbon´i, šerri või rummi vaatides.
See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI Seguviski alaliik on Ameerika Ühendriikides levinud Bourboni viski (burboonviski, Bourbon whiskey), mis koosneb eri teraviljadest (odrast, maisist, rukkist ja nisust) aetud alkoholidest. Bourboni viski destilleerimine erineb Briti saartel praktiseeritavast ja oluline on ka spetsiaalsete, seestpoolt põletatud vaatide kasutamine viski küpsemiseks. Mais on peamine teravili Bourboni viski tootmisel
annaabi.ee 
