staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne
valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla
o Töölisklass - Homogeensem, siiski sisemised erinevused: oskustöölised … lihttöölised - Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
vanuseliselt vägagi diskrimineeritud seisus. Ikka kiputakse lahmima ja süüdistama, et naised jälle tahavad midagi võrdsemalt jne... Soolise ebavõrdsuse tugevamad ilmingud Eestis on: - Naiste madalam töötasu kui meestel, sõltumata sageli tegelikust kvalifikatsioonist ja oskustest. - Naised peavad ennast tööturul, näiteks tippjuhiks pürgides, meestest tunduvalt rohkem tõestama, et neid tõsiselt võetaks. - Segregeeritus tööturul, mis väljendub nii töö erinevas väärtustamises kui "meeste" ja "naiste" tööde kindlaksmääramises. - Naine on kodutööde tegemisel rohkem koormatud seisus - Naiste osakaal otsustuste vastuvõtmisel on väike - Ühiskonnas juurdunud stereotüübid ja hoiakud süvendavad veelki soolist ebavõrdsust. - Eesti ühiskonnas on liiga suur lõhe naiste ja meeste vanuse vahel.
annaabi.ee 
