Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju. Lisaks ka orgaaniliste väetiste: loomasõnnik, kompost jms kasutamine.
] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väetised [1.] · Kaitseribad küngaste nõlvadel [2.] · Vältida raskete masinatega sõitmist nõlvadel · Vee vooluteede kindlustamine [3.] katsevallid Tim McCabe Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike.
Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3. järsematel nõlvadel terrasspõllundus 4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus). 5. orgaanilised väetised. Toiduprobleemi lahendus Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-3-3.htm http://koloogia.blogspot.com/ www.google.com (pildid)
Erosiooni esmane tagajärg on nii mulla produktiivsuse kui ka veesidumisvõime vähenemine. Juhul kui erosioon jätkub praeguse kiirusega, kaotab inimkond lähema saja aasta jooksul 2/3 oma põldude viljakast mullast. Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine · väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põldudel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses kasvatatakse mäenõlvadel vahelduvalt erinevaid taimeliike. Looduslikul viisil tasakaalustavad mulla toitainesisaldust orgaanilised väetised, loomasõnnik, kompost. Vesi Maailma veeressursid jaotuvad maade vahel väga ebavõrdselt. · Ühtedel aladel tuntakse veepuudust · teistel põhjustavad probleeme üleujutused. Veevarudega on endiselt probleeme, mis ilmnevad põhjaveevarude vähenemises ja oaaside hävimises.
Ühiskonna korraldus: toiduainete jaotussüsteem, hinnapoliitika, sisesõjad ja riikidevahelised tülid. Põhjuseks rahvastiku kiirem juurdekasv, asustustiheduse ebaühtlus(koondunud viljakaimasse piirkonda). Selle tulemuseks on nende maade vaesumin Koondumine viljakatele aladele nende maade vaesumine ülekarjatamine, metsade hävimine, mulla erosioon(sademed, vooluvesi, tuul, temp kõikumine. Looduslik nähtus. Lahendus-metsade istutamine, segaviljelusmeetmed, orgaanilised väetised), kõrbestumine(looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niiskus langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks). Maade sooldumine- 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust). hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Ühiskonna korraldus
annaabi.ee 
