lumesulamisvesi sulamise ajal mussoonkliima mussoonvihmad suvel kui mussoon Amuur puhub merelt maale liustikest algavad jõed suvel, kui liustik Rein sulab · Enamus jõgedest segatoitumisega- seega mitmed toitumisallikad ( tv. 60 ül. 4) · peamiselt põhjaveest toituvatel jõgedel on vooluhulk aasta läbi ühtlane, puuduvad suurvee ja tulvaperioodid · läbivool suurematest järvedest ühtlustab veetaset VEEDEFITSIIT ehk veevaesed piirkonnad: · KÕRBED ( troopiline kliimavööde) VEERIKKAD piirkonnad: · ekvatoriaalne vihmamets ( ekv. kliima) · Lääne- Euroopa mereline kliima ÜLEUJUTUSED: · Gangesel ja Brahmaputral suvel- suvine mussoon India ookeanilt ja liustike
maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. 1.3.2. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 1.3.3. Raba - spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud
madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid
ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle - Apalatsid külm Labradori hoovus mõjutab - Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo
(riigimetsas on käesoleval ajal lagedaid madalsoid ligikaudu 10%). Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Ka raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Mätastel kasvavad taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus ja annavad tüübile ilme tarnad ja kõrrelised (pilliroog, sookastik, sinihelmikas). Turbasamblad kasvavad mitmesuguse suurusega laikudena. Hajusalt esineb soopihla, ubalehte, konnaosja jt liike. Rabastumise jätkumisel liituvad turbasambla-laigud, suureneb tupp-villpea, sookailu, sinika, küüvitsa ja rabataimede osatähtsus
annaabi.ee 
