Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Keskraamatukogus Pärnus elava naise Luule Luuse näitusel ,,Haldjamaailm". Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus ,,Pallase" meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus ,,Külastades Egiptust". Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja olukordades
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Krista Kartau F12 Eesti kaasaaegse kunstiteose analüüs Mall Nukke 06.12.1964 Tema varajased kollaazid ühendavad omavahel erinevaid kultuuritekste ja loovad uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks on tuntud artistid ning ühiskonnategelased. Alates 2000. aastatest on kunstniku loomingu keskmes fotomontaazid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed. ,,Melody" 2010. akrüülmaal, kuldamine 100 cm Abstraktne teos kujutaks nagu ringlevat vinüülplaati. Antud töös domineerib eelkõige värv ja joon, mis mõnusalt kokku põimuvad, tekitades nõndaviisi elava ringliikumise. Lisaks põnevale triibu ja värvimängule on lisatud ka sümboolseid märke nt. käed, mida iga vaataja saab just endale sobivalt lahti mõtestada
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi
Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt
Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks maaliks oli Anne Olopi õlimaal ,,Meenutamaks kesklinna lilleklumpi". See oli selline värviline ja elutruu, kus on kujutatud Kuressaare punkareid
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna
töödes, süstides neisse erinevaid mustreid, motiive ja faktuure. Nii lisandub kunstniku loomingusse iga kord uusi kihistusi, öeldud ja ütlemata sõnu tema teos aga kujuneb loomuldasa kõneluseks iseenda, varem olnu ja võib-olla ka hiljem tulevaga. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes
põletusviisides ning omab talustuudiot Muhu saarel, Lõetsa külas. Viive Väljaots on viimased 7aastat leidnud võimaluse materialiseerida Põltsamaal oma pooleli olevad tööd ja seisundid, näitusetegevus on viinud teda Tallinna, Riiga ja kaugemalegi. Minule isiklikult meeldisid Viive Väljaotsa tööd. Need olid kuidagi erilised, väga omanäolised ja haaravad. Konkreetne töö kandis nime `` Niced, Veenused ja Afrodited`` . Töö oli tehtud segatehnikas, põletusel oli kasutatud madalkuumust ja samuti oli töös kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08. Leili muuga on sündinud 14.11
aja ranges klassitsistlikus stiilis. Üldiselt olid tolle aja viinaköögid sarnased: massiivsed 8 kiviseinad, kaks korrust, kõrgem kelpkatus. XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algusaastatel valminud viinavabrikud olid varasematest veelgi suurejoonelisemad, moodustades kohati terveid komplekse. Harilikult olid korpused eri kõrgusega ja üsna levinud oli kahe materjali kooskasutamine (näiteks Lõuna-Eestis maakivi-tellise segatehnikas viinavabrikud). Lõpetuseks tuleks rääkida haljastusest, mis oli mõisate oluline osa ja kujunduselement. Pargikunsti murdepunkt korrapäraselt kujunduselt vaba planeeringuga haljastusse, jääb XVIII sajandi lõpukümnendeisse. XIX sajand tõi kaasa selle, et parkides vähenes skulptuuride, paviljonide, sildade roll. Romantsismi perioodil rõhutati looduse jõudu ja mõju inimese üle, püüti suhestuda loodusega. Ideaalseks peeti parki, kus oleks korraga näha nii
KUNSTNIKUD Nam June Paik (1932), korealane, ja Wolf Vostell (1932) tegid 1963. a esimesed pildimoonutused, pannes katoodtoru juurde magneti. Paik kasutas oma esimeses teoses 13 monitori, millele kuvas samu kujutisi. Paik konstrueeris esimese pildija helisüntesaatori ning tegi algust erinevatest allikatest pärinevate helide ja piltide kokkumiksimisega. 10. UUSREALISM pakkimine TAUST Uusrealismini jõutakse 1960. aastate alguses. TUNNUSJOONED 1. segatehnikas teoste loomisel kasutati erinevaid alusmaterjale (lõuend, paber, puit, metall) 2. eelistati skulptuure 3. kasutati akrüülvärve, fotot, serigraafiat (siiditrükk) 4. kujutatakse tegelikkust, kuulsuste portreid, naisekeha, toitu, muusikariistu jne KUNSTNIKUD Maalikunstnikud Yves Klein (19281962) kasutas alates 1957. `oma' sinist. Kasutas muuhulgas `pintselnaisi', kes alasti kehadega rullusid ja lohisesid üle paberi, jättes sinna sinise värvi jälgi Monteerijad
annaabi.ee 
