eeterlikud õlid n. sibul) C-vitamiin laguneb valguse ja õhuhapniku toimel. (tuleb kuumutada kaanega nõus. Koorida köögivilju õhukeselt) Selleks, et toiduaine säilitaks hea lõhna, maitse ja värvuse on mitu meetodit: Hapendamine- toiduaines leiduvad suhkrud muudetakse käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni.
a. Kalade näljaseisund b. Toitumine vetikatest c. Toitumine vähilaadsetest organismidest 14.„Punetus“ on a. Mikrobioloogiline riknemine b. Kalade nakkushaigus c. Reaktsioon karotinoidi sisaldavale toidule 15.Konservikarbi sisu võib värvuda hallikaks ja omandada metalse maitse, sest a. Karbi pinnad on vähese korrosioonikaitsega b. Konservis on soola kontsentratsioon liiga suur c. Kala liik ei ole sobiv konserveerimiseks 16.Segasoolamine on a. Soolamismeetod, kus iga päev segatakse soolatavaid kalu puust labaga b. Soolamismeetod, kus kasutatakse kuivsoola ja soolvett c. Soolamismeetod, kus soolatakse koos erinevat liiki kalu 17.„Kaaviar“ on a. Punane kalamari b. Helehall kalamari c. Must kalamari 18.„Kaaviari“ valmistatakse a. Soomkalade marjast b. Siiglaste marjast c. Tuurlaste marjast 19.Tarrendtoodete peamiseks riknemise põhjuseks on a. Halofiilsed bakterid b. Pärmseened c
Toote sooldumine võtab kaua aega ja saadav toode on tugevalt soolane ja tuim ning tootel on sooldumisprotsessis suur massikadu (10…20%). Kasutatakse ka märgsoolamist, mille puhul soolvesi valatakse anumasse liha peale. Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva. Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine. Selle meetodi korral toimub esmalt 3-4 ööpäeva jooksul kuivsoolamine, millele järgneb juba märgsoolamine. Kasutatakse tervete tagasinkide ja näiteks küljetükkide soolamiseks. Tööstustes kasutatakse sooldumist kiirendava meetodina soolvee pritsimist lihasse. Selleks kasutatakse paljunõelalisi soolveepritse. Pritsitav soolveehulk on 8-10% liha kaalu kohta. 43. Kuivatamise eesmärk:
Realiseeritakse põhiliselt ookeanikala, vähem kohaliku püüki. Tunnuseks on kõva konsistents ja lõhna puudumine. Soolatud kala. Rohkem soolatakse rasvarikkamaid kalu, mis soolamisel valmivad, st. muutuvad toidukõlblikuks ilma kulinaarse töötlemiseta heeringlased, lõhelased, makrelllased. Peale vahetu toiduks tarvitamise soolatakse ka kalu, mis lähevad edasisele töötlemisele külmsuitsutamine, vinnutamine. Soolamisviisid on kuivsoolamine, märgsoolamine (soolvees), segasoolamine, erisoolamine (lisatakse väikeses koguses suhkrut ja konservante), vürtsisoolamine (lisatakse suhkrut ja maitseaineid pipar, loorber, ingver, nelk, muskaatpähkel). Olenevalt keedusoola osamassist eristatakse nõrgalt (4...10%), keskmiselt (10,1...14%) ja tugevalt (üle 14%) soolatud kala. Marineeritud kala. Kasutatakse peamiselt heeringlasi. Eelnevalt soolatud või kergelt soolatud kalad valatakse üle marinaadiga, mis sisaldab äädikat, suhkrut, maitseaineid jt. lisandeid.
annaabi.ee 
