õhutaksid või riigi julgeolekut ohustaksid. Need kokkulepped parafeeritud, allkirjastati vaherahuleping 31. detsembril kell 19.45 ning see hakkas kehtima 3. jaanuaril. (EA VI: 45-46; Laamann 148-149) Ülejäänud kuu aega kulus majanduslike küsimuste arutamiseks, mille järel allkirjastasid Eesti ja Venemaa delegatsioonide juhid Tartu rahulepingu 2. veebruaril 1920. Eesti sai iseseisvaks riigiks koos seto-vene segarahvastikuga kagunurgaga. Ka Setumaa enese jaoks oli Eesti Vabariigi osaks saamine määrava tähtsusega sündmus. Eesti ja Vene-vaheline sõjategevus lõpetati ning Eestisse opteerus Vene aladelt ligi 40 000 inimest. (EA VI: 46) Kirjandus EA VI = Eestia ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. 2005, Tartu. Laaman, E. 2007. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Neljas trükk. Mattisen, E. 1993 Eesti-Vene piir. Tallinn. Kokkuvõte 1919
välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega, Poola ajas suurriiklikku poliitikat, pealegi oli tal terav olukord Leeduga Vilniuse küsimuses. Balti liidu sõlmimist takistas ka NSVL ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus. Soomes leiti, et Balti riikide seisnud on ebakindel ja liit nendega ähvardab Soome julgeolekut. Suhteid Lätiga pingestas piiriküsimus eesti-läti segarahvastikuga Valgas, mis reguleeriti rahumeelselt 1920. aastal. 1923. a sõlmis Eesti Lätiga sõjalis-poliitilise koostöölepingu. 12. septembril 1934 kirjutati Genfis alla Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja mittesõjalise koostöö lepingule. EESTI-VENE SUHTED Venemaalt lähtuv oht Eesti iseseisvusele oli kõige lähem ja vahetum. Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, ent tegelikult üsna pingelised. Nõukogude transiit Eesti kaudu saavutas kõrgpunkti 1922
keele märkimiseks tarvitatavat sõna kasutatakse niisuguses kontekstis, milles see tähendab üsna kindlasti rahvast. Õigus *Etnilise kuuluvuse kriteeriumideks ei olnud üksnes tavad ja keel, vaid ka õiguslik süsteem ,,Õiguse personaalsuse" printsiip, mille järgi inimesed allusid omaenda etnilisele õiguslikule süsteemile, sõltumata territooriumist, kus nad elasid, või isandast, keda nad teenisid, ei kadunud koos varakeskajaga, vaid jäi kehtima kogu keskaja vältel ennekõike segarahvastikuga aladel. Euroopa tunnustas koloniseeritud äärealade õiguslik süsteem inimeste rahvuslikust kuuluvusest tulenevaid erinevusi ning õiguslike struktuuride loomisel oli lähtutud sellest, et segarahvastiku probleemidega toime tulla.(kui näiteks ühtses kohtusüsteemis kehtisidki tunnistamise andmisel ühtsed reeglid, siis võis sellegipoolest teatud inimesi teatud juhtudel nende rahvuse tõttu tunnistajatena välistada. Ent samas võis kohtumõistmises valitseda
Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada. Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri. Piir Lätiga on üsna noor. See tõmmati alles 1920. aastal, kui mõlemad riigid iseseisvusid. Lepiti kokku, et piir on etniline, s.o. järgib eestlaste ja lätlaste asualade piiri. Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse pärast tekkis mitmeid tülisid, mis siiski õnnestus rahumeelselt lahendada. Lõplikult kinnistus Eesti-Läti maismaapiir 1927. aastaks. See elas muutusteta üle Nõukogude okupatsiooni ega ole tekitanud olulisi vaidlusi ka pärast taasiseseisvumist. Merepiirid. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili (1 meremiil=1852 m) laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks ja kuni 200 meremiili laiuse riba
annaabi.ee 
