Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla
hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on
hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist
mingil kasvukohal, aga hiljem selgub, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, võib puistu kui selline hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. (2) Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasat pärast?). Kasvatades segapuistut, vähendame riski puuliigi valikul. 2. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed, sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (puudel võrades-lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga
annaabi.ee 
