Värvisüsteemis saab värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja mustaga säilib nende värvi toon, kõige muude segamiste puhul see muutub. Värvi küllastus (saturatsion) tähendab eredust või tuhmust, heledust või tumedust. Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilisi värvi osahulka kromaatilises värvis. Küllastus on värvitooni erinevus maksimaalse puhtusega spektrivärvist. Eredus väheneb vastavalt sellele, kas segada värvi hulka valget, musta või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone- värvivarjundeid.
käärimisprotsessi käivitamine, temperatuuri tõus, mis algab heades tingimustes vahetult peale materjalide segamist aeratsioonis. Hügieniseerumisperiood kestab rahuldava intensiivsuse korral 5...10 päeva, kuni temperatuur hakkab langema. Laagerdamisperioodil toimub komposti valmimine. Valminud kompost on kaubatoodang. Kompostimise protsesside reguleerimine toimub segamiste, õhutamise, vajadusel täiendavate materjalide lisamisega. kuivaine reguleerimine: käärimisprotsessis kuivaine sisaldus suureneb, sademete vee lisandumisel aga väheneb (vajadusel tuleb aun katta), N/C suhte reguleerimine, 6 pH reguleerimine. Tehnoloogi valikul tuleks otsustada: millist komposti teha, kus seda kasutada saab,
tasumise vahel ning, et vähema ressursiga oleks võimalik saavutada rohkemat. Kulusäästliku mõtlemisega üritatakse suurendada tootlikust, lühendada tarneaega, vähendada kulutusi, muuta paremaks kvaliteeti ning tõsta klientide rahulolu. (Täht 2009) See annab teadmisi, kuidas defineerida väärtust, panna väärtust tootvad tegevused õigesse ja ka parimasse võimalikku järjekorda ning kuidas viia neid läbi ilma segamiste ning takistusteta. Oluline on ka aina efektiivsema töötamise ja tootmise poole pürgimine. Kulusäästlikkuse mõiste tulenebki sellest, et kogu aeg üritatakse tegutseda aina rohkem ning üha vähemate vahenditega tahetakse kasutada vähem inimressurssi, vähem masinaid, vähem ruumi ning samal ajal ka lühendada selleks kõigeks kuluvat aega. Silmas peetakse aga seda, et kogu tegevus peab lõpuks välja viima olukorrani, kus saab võimalikult täpselt täita klientide nõudlust
ja isiklike suhete põhjal. Kahepoolne suhtlemine 1. Idee ilmumine- kui idee pole väärtuslik, on kõik ülejäänu kasutu. 2. Kodeerimine- mille käigus antakse sõnumile arusaadav vorm, valides sobiva sõnastuse ja vormi 3. Edastamine- mille puhul valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis. Edastaja peab püüdma hoida infokanalid vabadena suhtlemisbarjääride või segamiste eest, et sõnum saaks häireteta jõuda vastuvõtjani ja äratada tema tähelepanu. 4. Vastuvõtt- kui seda ei toimu, on teave kadunud ja suhtlemist ei toimu. Suulisel suhtlemisel peab vastuvõtja olema hea kuulaja ja arusaaja, kirjalikul suhtlemisel peab sõnumit sisaldav paber kohale jõudma, faksi ja arvutiside puhul peab tehnika olema korras. Dekoreerimine- on teabe muutmine arusaadavaks
annaabi.ee 
