kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess. Stabiliseerimismeetodid on: stabiliseerimine lubja abil (lisatakse lupja nii, et ph tõuseb 11-ni), mädandamine (muda laguneb metaaniks ja süsihappegaasiks), kompostimine (mikroorganismid lagundavad muda aeroobses keskkonnas-huumus) ja
ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine – vähendatakse veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbsustub järgnev käitlus. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Stabiliseerimine – mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või selle lõpuleviimine. Eesmärgiks ka muda hügieeniliste omaduste parandamine ning ebameeldiva haisu kaotamine. Stabiliseerimismeetodid: stabiliseerimine lubja abil, mädandamine, kompostimine ja aeroobne stabiliseerimine. Konditsioneerimine – üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide
Muda võib sisaldada erineval määral toitaineid ja raskmetalle. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (näiteks prügilas) ladustamiseks. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Muda tihendamiseks võib kasutada ka flotatsiooni. Mudahelbed tõstetakse siin üles ujuvate väikeste õhumullide abil vedeliku pinnale, kust nad kraabiga lükatakse mudarenni. Mudast eraldunud vesi eemaldatakse tihendi alaosast.
töötlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine Stabiliseerimine Konditsioneerimine Tahendamine (kuivatamine) Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Järgmiseks mudakäitluse astmeks on stabiliseerimine, mille all mõeldakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamist (katkestamist) või selle lõpuleviimist selleks, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist. Eesmärgiks on ka muda hügieeniliste
· Tihendamine (thickening) · Stabiliseerimine (stabilization) · Konditsioneerimine (sludge conditioning) · Tahendamine (kuivatamine) (dewatering) · Lõppkäitlemine (kompostimine; põletamine; ladestamine, jne) Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Segamisega tõhustatakse vee eraldumist settest. Tihendis on ka põhjakraap, mis lükkab põhjale tihenenud muda süvendisse kokku, kust see pumbatakse järgnevale käitlemisele. Selginud vesi juhitakse tihendi pinnalt tagasi reoveepuhastusprotsessi algusesse. Muda tihendamiseks võib kasutada ka flotatsiooni. Mudahelbed tõstetakse siin üles ujuvate väikeste õhumullide abil vedeliku pinnale, kust nad kraabiga lükatakse mudarenni. Mudast eraldunud vesi eemaldatakse tihendi alaosast
annaabi.ee 
