perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad. Just noored on need, kes sotsiaalmeedias suhtlevad peamiselt inglise keeles, vaatavad muukeelseid filme ja sarju, millel enamjaolt ei ole eesti keelseid subtiitreidki. Kuna noor viibib võõrkeelses keskkonnas nii palju jääb see talle külge. Ta hakkabki kasutama inglise keelseid väljendeid ja tihtipeale seotakse need emakeelega, mille tulemusena ongi meil segakeelsed väljendid , mis rüvetavad eesti keelt. Kuid võõrkeelteta ei saa ükski eestlane elust läbi. Alustades tööotsingutega nõutakse kõikjal vähemalt ühe võõrkeele oskust, enamasti on selleks inglise keel. Kuna maailma mõistes on meie emakeel väga väike, peaaegu olematu, ei ole sellega välisriikides eriti midagi peale hakata. Seetõttu oleme sunnitud õppima muid keeli, mis paratamatult mõjuvad emakeele kasutamisele.
Kröönström). Räpinas on vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed (nt Häide > Heidorf, Häidberg jms). Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi nimesid (Liederlich, Monstrum, Rott) ning saksastati ja venestati originaalnimesid (Lõhmuspu’st sai Lindenbaum ja Tedder’ist sai Dietrich). Võis juhtuda, et inimesel oli kaks perekonnanime (üks juhtum Lõ- Eestis), kus kirikuõpetaja pani teise nime juurde, aga siis pidi 1918 inimene ise otsustama, mis nime ta valib.
nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed.
Kose Maakorraldus OÜ, OÜ Kurtna Linnukasvatus, AS Viimsi Keevitus, Rataskaevu Housing Development OÜ. Eeltoodud ärinimedes oleks õigusvormitähise õige koht nimetuse lõpus ning sellele eelnev osa peaks olema genitiivis. Kolmandat laadi ärinimesid, mis koosnevad seletav-kirjeldavast nimetusest ning nimest, on praeguses praktikas ligikaudu 15-16%. Nii mõneski suhtes moodustavad need kõige keerulisema ja heterogeensema rühma, kuna on sageli segakeelsed ning nimekomponentide omavahelisi süntaktilisi seoseid pole arvestatud, nt Kujundusgraafika Büroo Wanman OÜ, OÜ Advokaadibüroo Malõsev, OÜ Salong Diana, OÜ Arhitektuuribüroo Kersalu ja Nagel, OÜ Ilusalong Maimu Leht jne. Praegune äriseadustik selliseid nimesid ei keela, kuigi eesti keele seisukohalt on need mõeldamatud. Lahenduseks oleks ehk ka siin nõue juba ärinime valides otsustada, millistest komponentidest nimi koosneb ning mis järjekorras oleks sobiv need paigutada.
annaabi.ee 
