Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal – odav, karjamaa välispiiride tarastus. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit, lambaid karjatatakse neis vastavalt rohu kasvule; ühed koplid on uttedele, teised talledele. Rohu kasutuse efektiivsus suurem, sest teatud koplitest saab teha talvist sööta heina või silo näol. Suuremad kulutused tarastusele (vaja ka koplite sisepiirdeid), väravatele ja joogikohtadele. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). Kui lambad veistega, siis veised enne, sest söövad rohtu kõrgemalt. Kui lambad kitsedega, siis kitsed enne. Igal aastal vahetatakse rohumaid järgmises rotatsioonis. Kõige suuremaks terviseprobleemiks lammaste karjatamisel on lammaste nakatumine siseparasiitidega, erinevatest mineraalainete puudusest tingitud ainevahetushaigused ning lammaste puhitused, mis tekivad suure koguse liblikõieliste rikka värske rohu söömist. Sööda
ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta,viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad lehmade rammutukad · Väheneb ümarusside levik, sest enamik parasiite on liigisisesed Puudused: ·
Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit. Segakarjatamine – karjatatakse eri liiki loomi (nt veised ja lambad). 3 Terviseprobleemid: Puudushaigused – ainevahetushaigused; tekitatud mineraalainete puudusest. Puhitused – kui lambad söövad korraga palju liblikõielisterikast rohtu. Siseparasiitidega nakatumine. Lambalaudad. Eelistatakse külmlautasid. Külmlautade puhul on lammastele tagatud aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse.
· Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta, viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad lehmade rammutukad · Väheneb ümarusside levik, sest enamik parasiite on liigisisesed
annaabi.ee 
