seedetraktist või väliskeskkonnast pärinevate bakteritega. Sekundaarse peritoniidi tekkele eelneb: - intraabdominaalne põletik (nt apenditsiit) - seedetrakti perforatsioon (nt peptilise haavandi perforatsioon) - kõhuseina trauma (nt laskevigastus) - sooleisheemia (nt mesenteriaalembol) - kirurgiline sekkumine (suurem risk avatud lõikuse korral) - peritoneaaldialüüs (kateetri infektsioon) Tegu tavaliselt segainfektsiooniga. Seedetrakti perforatsioonist tingitud peritoniidi korral domineerib G- ja anaeroobne floora (E.coli, Bacteroides jne), välise trauma puhul esineb rohkem G+ baktereid (Staphylococcus, Streptococcus). Sümptomid: äge kõhuvalu, isutus/iiveldus/oksendamine, Blumberg+, kõhulihaste pinge (laudkõva kõht), kõhu pundumine, peristaltika vähenemine. Valu vähendamiseks patsient on liikumatu ja sundasendis:
silmainfektsioone (pimedaksjäämist põhjustavat trahhoomi), silma ja suguteede infektsioone (LGV ja klamüdioosi) ning vastsündinute haigusi. Trahhoom § Trahhoom. Trahhoomi põhjustavad C. trachomatis'e 4 serovarianti: A, B, Ba, C . Haigus kujutab endast kroonilist keratokonjunktiviiti, mis võib põhjustada pimedaksjäämist. Inkubatsiooniperiood on 3-10 päeva, enamasti haigestuvad konjunktiviiti lapsed või noorukid, mõnikord võib tegemist olla segainfektsiooniga. Sümptomiteks on pisarate vool, mukopurulentne eritis, hüpereemia, konjunktiivi follikulaarne hüpertroofia. Kaasneb epiteliaalne keratiit, tekivad subepiteliaalsed infiltraadid, võib järgneda veresoonte tungi-mine korneasse, mille tõttu areneb välja kae e. pannus. Kon-junktiiv armistub, laug katab silma, inimene jääb pimedaks. Teised silmainfektsioonid § Trahhoomile sarnane, kuid kergema kliinilise kuluga on täiskasvanute inklusioonikonjunktiviit, mis sageli kaasneb suguteede
Bacteroides spp., Porphyromonas spp., Fusobacterium spp., Prevotella spp., Peptococcus spp., Peptostreptococcus spp. jne. UURITAV MATERJAL. Sõltuvalt haigusprotsessi lokalisatsioonist kas mäda, haavaeritis, pleura- ja peritoneumipunktaat, veri vm. DIAGNOSTIKA. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine on orienteeruva tähendusega. Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga. Anaeroobsele infektsioonile tuleks mõelda ka juhul, kui preparaadis leidub hulgaliselt mikroobe, kuid aeroobne kasv puudub. Haigustekitaja isoleerimine. Sageli kasutatakse kombinatsioonis ühte mitteselektiivset verd sisaldavat agarit ning ühte kuni kolme selektiivset agarit (gramnegatiivsetele, grampositiivsetele, bakteroididele). Anaeroobseks uuringuks saadetud materjalist tehakse alati ka aeroobne külv.
Inimese mikrobiootas mõjutavad bakterid ja seened teineteist. Tihti hulgatunnetuse signaalmolekulide abil võivad mikroorganismid segakultuuris kahjustada, modifitseerida füsioloogiat või soodustada teineteise patogeneesi. Inimese segainfektsioonid pole sagedased, kuid näiteks hingamisteede segainfektsiooni korral kiirendab Candida spp Pseudomonas aeruginosa põhjustatud kopsupõletiku tekkimist. On näidatud, et inimese immuunsüsteem saab segainfektsiooniga halvemini hakkama kui üksiku patogeeni infektsiooniga. Laborikatsetes on leitud, et kasvatades vedelsöötmes Candida albicans'i ja Pseudomonas aeruginosa segakultuuri, abistab C. albicans P. aeruginosa biofilmi moodustumist, samas biofilmi moodustumine tapab seene. P. aeruginosa kinnitub seene hüüfidele, kuid mitte seene rakule endale, ning tapab seene ROS-e põhjustava püotsüaniidi tootmise abil. Lisaks toodab bakter hemolüütilist
annaabi.ee 
